Vikipeedia

Lääne maakond

 See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Läänemaa.

Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas. Hõlmab ajaloolise Läänemaa põhjaosa.

Lääne maakond
Pindala: 1816 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 20 625 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 11,4 in/km²
Maakonnalinn: Haapsalu

Naabermaakonnad on kirdes Harju maakond, idas Rapla maakond, lõunas Pärnu maakond, edelas Saare ja läänes Hiiu maakond.

Maakonnas on kolm omavalitsusüksust: Haapsalu linn, Lääne-Nigula vald ja Vormsi vald.

Kohalikud omavalitsused

muuda
 
Läänemaa omavalitsusüksused pärast 2017. aasta haldusreformi
 
Lääne maakonna omavalitsusüksused enne 2013. aastat

Lääne maakonnas on kolm omavalitsusüksust: Haapsalu linn ning Lääne-Nigula ja Vormsi vald.

Rahvastik

muuda

Demograafilised näitajad

muuda

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Lääne maakonnas 27 477 elanikku. Neist 46,45% oli mehed ning 53,55% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,95‰, suremuse üldkordaja 12,99‰ ja loomulik iive 4,04‰. 87,80% elanikest oli eestlased ja 9,03% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,55%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,90% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,55%. Töötuse määr[3] oli 8,9%. Rahvastiku tihedus oli 11,5 in/km².[4] 1. jaanuari 2012 seisuga oli elanike arv 24 569 (arvestatud rännet).[5] Linnarahvastiku osatähtsus on 42,5%.[4]

Asustusüksused

muuda

Lääne maakonnas on üks linn (Haapsalu), viis alevikku (Palivere, Paralepa, Risti, Taebla, Uuemõisa) ja 185 küla.

Loodus

muuda
 
Allikajärve lõkkekoht

Läänemaa pinnamood on valdavalt tasane ja pinnakate suhteliselt paks. Lääne maakond jääb tervenisti Lääne-Eesti madalikule. Rannajoone pikkus on umbes 415 km. Seda liigestavad lahed (Haapsalu laht, Matsalu laht, Rame laht) ja poolsaared (Noarootsi poolsaar, Puise poolsaar). Suuremad saared on Vormsi saar ja Osmussaar, neile lisandub ligi 300 Väinamere laidu (Pasilaid, Hobulaid, Rukkirahu, Sõmeri, Liialaid, Tauksi, Kumari). Saared hõlmavad maakonna territooriumist 4,2%.

Kokovkin (1998) eristab seal kaheksat maastikuüksust:[6]

  1. Vihterpalu–Nõva liivikute ja soode piirkond.
  2. Vormsi–Ridala piirkond (sh Vormsi saar, Noarootsi, Matsalu ja Haapsalu lahe vaheline ala koos väikesaarte ja laidudega). Maastikuüksusele on karakteersed oosid.
  3. Kullamaa–Martna–Taebla piirkond.
  4. Piirsalu–Palivere–Loodna piirkond.
  5. Kasari–Vigala–Velise piirkond oma iseloomulike soomassiivide ja luhtadega.
  6. Kirbla–Paatsalu piirkond lainjate meretasandikega.
  7. Soontagana piirkond, mida ilmestavad moreeniga kaetud aluspõhjakõrgendikud ja viimaseid ümbritsevad sooalad.
  8. Nurtu–Kõrve piirkond, mis on sooderikas.

Läänemaa on üks Eesti soostunumaid piirkondi: soostumus on 24% pindalast.[7]

Kaitstav loodus

muuda

Läänemaa territooriumil asub Matsalu rahvuspargi põhjaosa.

Veekogud

muuda

Lääne maakonna veekogud kuuluvad Lääne-Eesti vesikonda ja jagunevad Matsalu ja Harju alamvesikonna vahel. Maakonnas on loendatud 24 allikat, 16 jõge, 25 oja, 29 peakraavi, 22 kraavi, 67 looduslikku järve, viis paisjärve ja neli tehisjärve.[8]

Suurim jõgi on Kasari jõgi (127,3 km) koos oma arvukate lisajõgedega. Suurim järv on Sutlepa meri (203,3 ha). Järverohkeimad alad on Nõva rannikupiirkond, Läänemaa Suursoo piirkond ja Noarootsi keskosa (endine Silmeni väin). Enamik Lääne maakonna järvi on rannikujärved – endised mereosad (jäänukjärved).

Kultuurimälestised

muuda

Arheoloogiamälestisi

muuda

Arhitektuurimälestisi

muuda

Ajalugu

muuda
  Pikemalt artiklites Läänemaa ja Haapsalu kreis
 
Lääne maakond (1926)
  Pikemalt artiklites Lääne maavalitsus ja Lääne maavanem

Lääne maakonna haldusjaotus aastal 1922

muuda

Lääne maakonnas oli 1 linn, 1 alev ja 35 valda.

1934. aastal oli Lääne maakonna pindala 4780 km², elanikke 70 160 (1922) ja 68 936 (1934). Lääne maakonnas oli kaks linna: Haapsalu ja Kärdla. Kihelkondi oli 18, nendest viis saartel. Mandrilised kihelkonnad olid Hanila, Karuse, Kirbla, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Mihkli, Märjamaa, Noarootsi, Ridala, Varbla ja Vigala. Hiiumaal asetsesid Emmaste, Käina, Pühalepa ja Reigi kihelkond ning Vormsil Vormsi kihelkond.

1939. aasta vallareformiga likvideeriti Lääne maakonnas Haimre vald, Jõgisuu vald, Kalju vald, Kolovere-Kalju vald, Luiste vald, Massu vald, Paadremaa vald, Paatsalu vald, Palivere vald, Paslepa vald, Saulepi vald, Sinalepa vald, Sooniste vald, Sutlepa vald, Vaikna vald, Veltsa vald, Võnnu vald ning moodustati Asuküla vald, Emmaste vald, Karuse vald, Kirbla vald, Kullamaa vald, Kõrgesaare vald, Käina vald, Lihula vald, Martna vald, Märjamaa vald, Noarootsi vald, Oru vald, Piirsalu vald, Pühalepa vald, Ridala vald, Riguldi vald, Taebla vald, Varbla vald, Velise vald, Vigala vald, Vormsi vald.

Läänemaa haldusjaotus aastal 1939

muuda
 
1939. aasta vallareformiga muudetud valdade piirid

Pärast haldusreformi oli Läänemaal 2 linna ja 21 valda.

  • Haapsalu (maakonnalinn)
  • Kärdla (linn aastast 1938)

Eesti NSVs

muuda
  Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus

1. jaanuaril 1990 moodustati senise Haapsalu rajooni piirides Haapsalu maakond,[9] mis nimetati 19. veebruaril 1990 ümber Lääne maakonnaks.[10]

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Lääne maakonda järgmised haldusüksused:[11]

1999. aastal ühines Lihula linn Lihula vallaga ning 2013. aastal moodustati Oru, Risti ja Taebla vallast Lääne-Nigula vald. 2017. aasta haldusreformiga moodustati Lääne maakonnas seniste omavalitsusüksuste liitmise teel Lääne-Nigula vald ja Haapsalu linn. Haldusreformieelsetes piirides säilis Vormsi vald.[12] Haldusreformi eel liideti Lääne maakonna Lääne-Nigula vallaga seni Harju maakonna Nissi valda kuulunud Rehemäe küla. Seni Lääne maakonda kuulunud Hanila ja Lihula valla alad kuuluvad haldusreformi järel Lääneranna valla koosseisus Pärnu maakonda.

Haridusajalugu

muuda

20. sajandi algupoolel tegutses Haapsalu külje all Uuemõisas Läänemaa Õpetajate Seminar. 1950. aastatel avati Haapsalu Pedagoogiline Kool. 1998. aastal alustas tegevust Haapsalu Kolledž, mis hakkas andma ülikooliharidust ja Lääne regiooni haridustöötajatele täienduskoolitust.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 24.07.2024.
  3. ↑ 2007.-2009. libisev keskmine
  4. ↑ 4,0 4,1 Statistikaameti koduleht
  5. ↑ "Statistikaameti koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. märts 2012. Vaadatud 28. märtsil 2012.
  6. ↑ Kokovkin, T. (1998). Maastikud. Rmt: Läänemaa II. Loodus. Haapsalu. Lk 5–14
  7. ↑ Kink, Hella. (2006). Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 68
  8. ↑ Keskkonnaregister
  9. ↑ Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest. ENSV Teataja, 1989, 40, 614.
  10. ↑ ENSV ÜVT 1990, 6, 94.
  11. ↑ Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine, RT I 1995, 40, 567
  12. ↑ Läänemaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lääne_maakond&oldid=6689725"
  NODES