Lamantiin
Lamantiin ehk aafrika lamantiin (Trichechus senegalensis) on suur, vees elav, peamiselt taimetoiduline mereimetaja, üks kolmest lamantiini perekonda kuuluvast liigist.
| Lamantiin | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Meriveiselised Sirenia |
| Sugukond |
Lamantiinlased Trichechidae |
| Perekond |
Lamantiin Trichechus |
| Liik |
Lamantiin |
| Binaarne nimetus | |
|
Trichechus senegalensis Link, 1795 | |
 Aafrika lamantiini levila | |
Lamantiinid kasvavad kuni 4 meetri pikkuseks ja kaaluvad kuni 590 kg[2]. Lamantiinidel on aerukujulised lestad.
Välimus ja kehaehitus
muudaLamantiinid kaaluvad 400–550 kg ja on keskmiselt 2,8–3 meetrit pikad, harva võivad kasvada ka 4,6 meetri pikkuseks ja 1775 kg raskuseks. Emased isendid on tavaliselt suuremad, kui isased. Sündinud lamantiini pojad kaaluvad keskmiselt umbes 30 kg.
Lamantiinil on suur, paindlik ja tundlik ülahuul, mida ta kasutab toidu korjamiseks ja söömiseks ning suhtlemiseks. Lamantiinide silmad on väikesed ja laia vahega.[2] Täiskasvanutel pole lõikehambaid ega silmahambaid, on ainult hulk põskhambaid. Neid hambaid kasvab kogu elu jooksul juurde, suu tagaosas kasvavad uued hambad, kui vanad vajuvad suus ette poole välja. Mõlemal lõualuul pole kunagi rohkem kui kuus hammast. Lamantiini saba on aerukujuline just nagu vaaladel. Emasel lamantiinil on kaks nibu, üks kummagi uime all.
Lamantiinil on teiste imetajatega võrreldes ebatavaline see, et neil on ainult kuus kaelalüli, mis võib olla tingitud homootiliste geenide mutatsioonist.[3] Kõigil teistel imetajatel on seitse kaelalüli, välja arvatud kahe- ja kolmevarbalistel. Sarnaselt hobusega on lamantiinil pikk peensool, mis seedib palju taimestiku. Tavaliselt on tema soolsestik umbes 45 meetrit pikk, mis on lamantiini suuruse looma kohta ebatavaline.[4]
Eluviis
muudaLamantiinid söövad troopilistes vetes veetaimi. Vaatamata oma massile on nad graatsilised ujujad. Tänu tugevale sabale liiguvad lamantiinid tavaliselt 8 km tunnis, kuid suudavad lühiajaliselt ka kuni 25 km tunnis liikuda. Lamantiine nähakse tavaliselt üksinda, paarikaupa või väikestes rühmades, kus on kuni kuus isendit. Veepinna kohal on sageli ainult näha looma nina ja ninasõõrmed. Lamantiinid ei lahku kunagi veest, kuid nagu kõik mereimetajad, peavad ka nemad pinnalt õhku hingama. Puhkav lamantiin võib jääda vee alla kuni 15 minutiks, kuid ujumise ajal peab ta pinnale tõusma iga kolme või nelja minuti järel.[5]
Järglased
muudaLamantiinid sünnivad vee all. Emad peavad mõnikord oma vasikad pinnale aitama, et nad saaksid enda esimesed hingetõmbed teha, tavaliselt saavad imikud iseseisvalt ujuda juba tund peale sündi. Lamantiinivasikad joovad oma ema piima, kuid täiskasvanuna söövad nad veetaimi ja vetikaid. Lamantiin suudab kümnendiku oma massist ära süüa vaid 24 tunniga.[5]
Viited
muuda- ↑ Keith Diagne, L. (2015). Trichechus senegalensis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2015.
- ↑ 2,0 2,1 "West Indian Manatee Facts and Pictures – National Geographic Kids". Kids.nationalgeographic.com. Vaadatud 12. septembril 2020.
- ↑ ""Sticking Their Necks out for Evolution: Why Sloths and Manatees Have Unusually Long (or Short) Necks"". 06.05.2011. Vaadatud 09.12.2020.
- ↑ Ningthoujam Sandhyarani. ""Interesting Facts about Manatees (Sea Cows)"". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuni 2011. Vaadatud 09.12.2020.
- ↑ 5,0 5,1 "MANATEES EXPLAINED: INSIDE THE SLOW-PACED LIVES OF "SEA COWS". National Geographic. Vaadatud 12.12.2020.