Lasnamäe linnaosa
See artikkel vajab toimetamist. (September 2010) |
Lasnamäe on Tallinna linnaosa. See asub linna idaosas Lasnamäe kõrgendikul mõlemal pool Tallinna–Narva maanteed (Peterburi tee) ja Narva maanteest lõunas. Linnaosa pindala on 27,5 km².
| Lasnamäe | |
|---|---|
Pindala: 27,5 km² (2018)[1]  | |
|
Elanikke: 117 207 (1.01.2023)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 4267 in/km² | |
 | |
 |
Lasnamäe on Tallinna linnaosadest suurima elanike arvuga. 1. oktoobril 2013 oli linnaosas registreeritud 117 968 alalist elanikku. 2017. aasta 1. jaanuari seisuga on Lasnamäel elanikke 119 180.[3] Seisuga 1. september 2007 oli linnaosas registreeritud 112 088 alalist elanikku. Neist 28,6% oli eestlasi ja 57,8% venelasi. 2018. aastal on vastavad näitajad 26,0% ja 61,6%. Seisuga 1. september 2019 oli linnaosas registreeritud 117 954 elanikku. Lasnamäe on ainuke Tallinna linnaosa, kus elab rohkem venelasi kui eestlasi.[4]
Lasnamäe linnaosa piirneb põhjas Pirita ja läänes Kesklinna linnaosaga.
Lasnamäe on tuntud Nõukogude perioodil ehitatud paneelelamute poolest.
Loodus
muudaLasnamäe haljastusse kuuluvad Pirita jõeoru maastikukaitseala serv, Jüriöö park ja Tondiloo park.
2021. aastal avati ligi 33-hektarisel alal laiuv Tondiraba park.[5]
Asend
muuda
Tallinna linnavolikogu 23. märtsi 2006. aasta määruse nr 14 "Tallinna põhimääruse muutmine" LISA 6 "Lasnamäe linnaosa piiri kirjeldus ja skeem" järgi on linnaosa piiri kirjeldus järgmine:[6]
"Piir algab Mäe tänava idaservast ja kulgeb ida suunas mööda Lasnamäe klindi ülemist serva ning Narva maantee põhjaserva kuni Tallinna linna halduspiiri punktini 345 Pärnamäe tee ristil. Punktis 345 pöördub Lasnamäe linnaosa piir koos Tallinna halduspiiriga lõunasse mööda Linnuse tee idaserva läbi linnapiiri punktide 346–348 kuni Pirita jõe teljeni. Mööda Pirita jõe kesktelge kulgeb piir kuni Ülemiste–Maardu raudtee sillani. Sealt suundub piir edelasse mööda raudtee loodeserva läbi linnapiiri punktide 390–394, ületab Lagedi tee ja läheb edasi mööda Väo karjääri (Lagedi tee 16a) – 16 lõunapiiri punktide 395 – ületades Betooni tänava.
Edasi kulgeb piir piki Ülemiste–Maardu raudtee põhjaserva läbides linnapiiri punktid 404–410. Punktis 410 pöördub piir lõunasse läbides linnapiiri punktid 411–423 ja ületades Suur-Sõjamäe tänava. Punktis 423 pöörab piir läände, läbides linnapiiri punktid 424–430 ja suundudes paralleelselt lennuväljaga triangulatsioonipunktini "Raba", kus pöördub loodesse läbi punktide 431 ja 432 punkti 433 Kanali tee nurgal. Punktis 433 pöördub piir edelasse mööda Kanali tee 6a kinnistu kagupiiri, läbi punktide 434 ja 435 Vaskjala–Ülemiste kanalini ning suundub mööda kanali kirde- ja põhjaserva Tartu maanteeni. Edasi läheb piir mööda Tartu maantee kirdeserva ning Lasnamäe tänava loodeserva kuni Laagna teeni, ületab Laagna tee ja kulgeb mööda Kumu kinnistu lõuna- ja idapiiri Valge tänavani ja edasi mööda Valge tänava loodeserva kuni Narva maantee põhjaservani. Sealt pöörab piir kirdesse ja läheb mööda Narva maantee põhjaserva Mäe tänavani, piki Mäe tänava idapiiri kuni oma alguspunkti Lasnamäe klindi ülemises servas".
Lasnamäe territoriaalne jaotus
muudaLasnamäe territooriumi võib tinglikult jagada kaheks erinevate funktsioonidega piirkonnaks, ühelt poolt elamute alaks ja teisalt Peterburi tee lähedusest kuni Rae valla piirini olevaks tööstusalaks.
Asumid
muuda
Lasnamäe linnaosa koosneb 17 asumist: Katleri – Kurepõllu – Kuristiku – Laagna – Loopealse – Mustakivi – Pae – Paevälja – Priisle – Seli – Sikupilli – Sõjamäe – Tondiraba – Uuslinn – Väo – Ülemiste
- Sikupilli asum. Esimesed elamud ja hooned rajati 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. II maailmasõja ajal (1941 ja 1944) hävis paljud asumi elamud. 1947. aastal alustati Peterburi tee – Kivimurru – Tuulemäe – Majaka tänava vahelise kvartali hoonestamist stalinistliku linnaplaneerimise printsiibi järgi – on tänapäeval nimetatud miljööväärtuslikuks piirkonnaks. Paekivi ja Katusepapi tänava vahelisel alal on säilinud vanemad puitmajad, mis on võetud muinsuskaitse alla ja piirkond on nimetatud miljööväärtuslikuks alaks. Aastatel 1960–1980 on Sikupilli asumisse ehitatud uusi kortermaju Pae, Majaka, Pallasti ja Lasnamäe tänava äärde.
- Pae asum – I mikrorajoon. Üksikuid asutustele ja ettevõtetele kuuluvaid elamuid on ehitatud umbes 1970. aastast. 1978. aastal alustati majaehituskombinaadi toodanguga elamute ehitamist vastavalt I mikrorajooni planeeringule.
- Laagna asum. II ja III mikrorajoon – ehitatud aastatel 1979–1982.
- Tondiraba asum. Nõukogude ajal oli sellele alale kavandatud kogu Lasnamäe elurajooni keskus, kus leiduks nii töökohti, kaubandusettevõtteid kui ka kõrgemaid õppeasutusi. Kuid ala pinnas on turbaraba, kuhu oli raske ehitada, mistõttu elamuid sellele alale ei ehitatud. Esimene hoone, mis sinna ehitati, oli 1994. aastal valminud Mereakadeemia õppekompleks. Esimesed kaubanduspinnad valmisid 2003. aastal (Lasnamäe Centrum).
- Mustakivi asum. IV mikrorajoon – ehitatud aastatel 1982–1984.
- Seli asum. V mikrorajoon (ehitatud aastatel 1983–1985) ja Va mikrorajoon (1988–1989).
- Priisle asum. VI mikrorajoon – ehitatud aastatel 1986–1987.
- Kuristiku asum. VII mikrorajoon – ehitatud aastatel 1987–1988.
- Katleri asum. VIII mikrorajoon – ehitatud aastatel 1989–1991.
- Loopealse asum. IX mikrorajoon – ehitamist alustati 2007 (Meeliku majad). Asumi hoonestus on lõpetamata.
- Paevälja asum. X mikrorajoon – rajamist alustati 2006. aastal. Uued elamud ehitati Vana-Kuuli tänavale. Asumi hoonestus jäi lõpetamata. Algatatud on detailplaneering Tallinna Haigla rajamiseks.
- Kurepõllu asum. XI mikrorajoon oli kavandatud omal ajal üleliidulise tehase Dvigatel töötajatele korterelamute ehitamiseks. Lõunapoolse osa ehitamist alustati 1984. aastal. Hooneid ehitas sõjaväe ehituspataljon kivikonstruktsioonis (punane tellis).
- Uuslinna asum. Muinsuskaitsealune peavahihoone on ehitatud 18. ja 19. sajandi vahetusel. Ülejäänud hooned ehitati aastatel 1949–1957.
- Ülemiste asum. Dvigateli vagunitehas rajati 1898. aastal. Peterburi tee äärsed kortermajad on ehitatud aastatel 1960–1967.
- Sõjamäe asum. Tootmis- ja ettevõtlusala alates 1949. aastast.
- Väo asum. 1960. aastal hakati Väo karjääris paekivi kaevandama.
-
Võimlemine Kivila pargis -
Lasnamäe linnaosavalitsuse hallatavad asutused
muudaLasnamäe linnaosa sümbolid
muuda
Lasnamäe linnaosa lipu ja vapi kujundas Priit Herodes ning need kinnitas Eesti Vabariigi heraldikanõukogu 20. juulil 1992.[7]
Vapil ja lipul on kasutatud endise Tallinna Idarajooni sümboleid.[7]
Vapi kirjeldus
muudaLasnamäe linnaosa vapiks on pikuti poolitatud helesinine ja hõbedane kilp lainelõikelise vastandvärvides ülalosa ning neljaharulise tähega. Täht kujutab Lasnamäelt laiali kantud Jüriöö tuld ja Tallinna ülemist tuletorni.[7]
Lipu kirjeldus
muudaLasnamäe linnaosa lipul on pikuti poolitatud valge ja helesinise värvusega täisnurkne taust, mille keskel on vastandvärvides lainelõikeline põikilaid. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus 105x165 cm.[7]
Lipu värvid tulenevad Tallinna lipu värvidest ning Lasnamäe linnaosa eraldub kujundite alusel, olles samas Tallinna lahutamatu osa.[7]
Lasnamäe linnaosa hüüdlause on "Julge unistada ja teostada!".
Rahvastik
muuda| Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[3][8] |
|---|---|
| 2003 | 109 516 |
| 2004 | 112 368 |
| 2005 | 114 440 |
| 2006 | 114 142 |
| 2007 | 112 306 |
| 2008 | 112 001 |
| 2009 | 113 332 |
| 2010 | 114 258 |
| 2011 | 116 577 |
| 2012 | 116 273 |
| 2013 | 116 490 |
| 2014 | 118 211 |
| 2015 | 118 437 |
| 2016 | 118 776 |
| 2017 | 119 180 |
Ajalugu
muudaPiirkond kandis 14. sajandil nimesid Lakederberge (1370), Lakederberg (1371) või Lakeden berghe (1372), eestistatult Lageda mägi.
Lasnamäe asustuse ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku. Arheoloog Lembit Jaanitsa arvates on vanimad inimtegevuse jäljed Iru linnamäel Lasnamäelt pärit nöörkeraamika-kultuuriga seotud ajast, seega III aastatuhande teisest poolest eKr. Linnuse põhjaplatoolt ja mitmest muust kaevandist on leitud seitse tulekivist kõõvitsat ning umbes 400 savinõutükki, mis on kaunistatud tollele ajale iseloomulike nöörivajutuste või lohuridadega.
Nooremal pronksiajal tekkisid kindlustatud asulad, Lasnamäe üheks suuremaks keskuseks oli Iru linnus. Lasnamäe praegusele alale lisandus mitu uut asulat. Tegemist oli väikeste, ühest või kahest talust koosnevate nn asustusüksustega. On arvatud, et asustusüksused muutsid aeg-ajalt oma asukohta teatud ala piires.
Arvatakse, et muinasajal kuulus suur osa praegusest Lasnamäest ümberkaudsete külade kogukonnale. Taani kuningas Valdemar II võõrandas need maad sunniviisiliselt Tallinna linnale. Sundvõõrandamine riivas paljude ümberkaudsete talupoegade ja maaomanike huve, kes ei tunnistanud uusi piire. Tekkisid sagedased konfliktid.
Ka Jüriöö ülestõus 1343. aastal sai alguse Lasnamäel süüdatud märgulõkkest. Samas paigas on nüüd Jüriöö park, kus toimuvad tänapäeval erinevad mälestusteenistused ja truudustõotuste tseremooniad.
Vanim tööstusagul on Sikupilli, mis on saanud nime samanimelise kõrtsi järgi. Väo, Priisle ja Kuristiku küla piirkonnas olid asulad juba pronksiajal.
Alates keskajast töötasid Lasnamäe nõlval vesiveskid, millest viimase lammutas 1916. aastal Tallinna paberi- ja tselluloosivabrik.
-
Lasnamäe piirkond ja Tallinn 20. sajandi alguse kaardil (1914) -
Tuuleveski Lasnamäel 20. sajandi I pool -
Valge majakas Lasnamäel 20. sajandi I pool -
Lasnamäe 1989. aastal
Tänapäevase Lasnamäe linnaosa kujunemislugu on üks vastuolulisemaid Tallinnas, sest Nõukogude võimu ajal muudeti just selles piirkonnas keskkonda tundmatuseni. See on süvendanud eksiarvamust, nagu oleks Lasnamäe tühjale kohale ehitatud uus linnaosa. Tänuväärse töö ajaloolise mälu korrastamisel on teinud Robert Nerman, kelle raamat "Lasnamäe ajalugu" (Tallinn 1998) annab piirkonna ajaloost põhjaliku ülevaate.
Lasnamäe I mikrorajooni (Pae ja Punasel tänaval) esimesed hooned valmisid 1973. aastal, II mikrorajooni (Kalevipoja ja Kuramaa tänaval) hooned aga 1974. aastal. Kokku oli Lasnamäel 8 mikrorajooni (planeeringu järgi 11).
Mikrorajoonid
muuda
Mikrorajoonidest said asumid 1991. aastal.
| Mikrorajoon | Tänapäevane asum |
|---|---|
| I mikrorajoon | Pae |
| II mikrorajoon | Laagna |
| III mikrorajoon | Laagna |
| IV mikrorajoon | Mustakivi |
| V mikrorajoon | Seli |
| VI mikrorajoon | Priisle |
| VII mikrorajoon | Kuristiku |
| VIII mikrorajoon | Katleri |
| IX mikrorajoon | Loopealse |
| X mikrorajoon | Paevälja |
| XI mikrorajoon | Kurepõllu |
III ja IV mikrorajooni vaheline ala, praegune Tondiraba asum, küll Nõukogude ajal osaliselt kuivendati, kuid sinna elamuehitust ei planeeritud ning alast kujunes iseeneslik prügimägi. Mitmeid aastaid ei elanud seal ühtegi elanikku, täna on asumi elanike arv ületanud 350. Suurelamute ehitust alustati Lasnamäel 1970. aastate lõpul. Kõiki plaanitud elamu(mikro)rajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad.
Lasnamäel on 750 elamut, millest 650 on korrusmajad. Suurima korterite arvuga elamu, kus on 324 korterit, asub Paasiku tänaval.
Lasnamäe juhtorganid
muudaSiin on toodud eri aegade kohaliku võimu nimevormid Lasnamäel[9]:
- 1945–1977 Tallinna Linna Mererajooni TSN Täitevkomitee
- 1977–1989 Tallinna Linna Mererajooni RSN Täitevkomitee
- 1990–1991 Tallinna Linna Mere Rajoonivalitsus
- 1991–1993 Tallinna Ida Rajoonivalitsus
- 1993. aastast Lasnamäe linnaosavalitsus
Esimestel taasiseseisvuse aastatel linnaosa areng seiskus loosungite "Peatage Lasnamäe!" toel.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Statistikaamet, vaadatud 11.12.2018.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 24.07.2023.
- ↑ 3,0 3,1 "Tallinn arvudes".
- ↑ http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes
- ↑ "VIDEO! Lasnamäele kerkib suursugune Tondiraba park" Pealinn, 7. detsember 2020
- ↑ [1] (vaadatud 27.07.2012)
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 "Lasnamäe linnaosa sümbolid". Tallinn. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2017. Vaadatud 20. veebruar 2017.
- ↑ Tallinna rahvastikuregistri järgi
- ↑ [2] (vaadatud 27.07.2012)
Välislingid
muuda
Lasnamäe linnaosa – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis