Led Zeppelin
Led Zeppelin oli inglise rokkansambel, mis loodi 1968. aastal Londonis.
| Led Zeppelin | |
|---|---|
 | |
| Päritolu | London, Suurbritannia |
| Stiilid | hard rock, heavy metal, blues-rock, folk rock |
| Tegev | 1968–1980 |
| Plaadifirma |
Atlantic Swan Song |
| Seotud esitajad | The Yardbirds |
| Veebileht | http://www.ledzeppelin.com/ |
| Koosseis | |
|
Jimmy Page Robert Plant John Bonham John Paul Jones | |
Üldist
muudaLed Zeppelin arenes välja eelmisest bändist Yardbirds ja kandis algselt nime New Yardbirds. 1968. aasta septembris oli ansambel sunnitud nime vahetama (eelmiste liikmete survel) ning Jimmy Page soovitas Led Zeppelini kui "raske ja kerge, süttivuse ja graatsilisuse täiusliku kombinatsiooni".[1] Ansambli moodustasid Jimmy Page, Robert Plant, John Bonham ja John Paul Jones.
Led Zeppelini peetakse üheks esimeseks hard rock'i ansambliks. Nende muusikas on mõjutusi sellistest muusikastiilidest nagu bluus, rockabilly, reggae, soul, funk, džäss, klassikaline muusika, keldi, india ja araabia rahvamuusika ning kantri.
Led Zeppelin sai 1970. aastate alguses ülipopulaarseks, seda vaatamata muusikakriitikute esialgsele lausa vaenulikule suhtumisele. Nende albumeid ja kontserdipileteid müüdi sellistes kogustes, et reklaam osutus tarbetuks. Tuntumad laulud on klassikaks muutunud "Stairway to Heaven", "Dazed And Confused", "Kashmir" ja "Whole Lotta Love". Albumeid on müüdud üle 300 miljoni, aga mehed pidasid end siiski eelkõige kontsertansambliks – ja täiesti õigustatult – oma maailmaturneedel purustasid nad kõik seni kehtinud publikurekordid. Nad kirjutasid hümne ja avaldasid neid klassikaks muutunud albumitel, mis said kõigi aegade menukiteks. Nad kutsusid esile rohkem süngeid kõlakaid kui ükski teine ansambel, välja arvatud The Beatles, müüsid paremini kui The Rolling Stones ja neil oli sama firmamärgiga reaktiivlennuk. Kuigi ansambli juured on 1960. aastates, ei vasta mitte ükski rokkansambel nii täpselt 1970. aastate vaimule kui Led Zeppelin.
Algus
muudaJuulis 1968 läks laiali The Yardbirds – ansambel, mis oli muutnud Briti roki kõla. Tülikal moel nägi nende leping ette veel tuurile minekut, mis seadis Jimmy Page'i bassimehe Chris Dreja ette ülesande otsida bändi uued liikmed. Robert Plant tõi kaasa trummar John Bonhami. Toimus veel üks ümberpaigutus – Dreja asemele tuli John Paul Jones, kellega Page oli 1966. aastal koos Keith Mooniga ansamblist The Who mänginud Jeff Becki loos „Beck's Bolero”. Nelik kogunes proovi tegema 1966. aasta augustis ja tajus, et kuigi isiklikus plaanis polnud neil kuigi palju ühist, oli muusikaline säde olemas. Septembris salvestasid nad esimese albumi ja olles The New Yardbirdsi nime all täitnud kõik vanad kohustused, muutusid Led Zeppeliniks (nime haudusid välja The Who mehed Keith Moon ja John Entwistle, püüdes kirjeldada ansamblit, mis kukub taevast alla nagu tinast õhupall).
Suhted liikmete vahel
muudaSõprusega ei olnud siin tegemist. Kitarrist Jimmy Page ja laulja Robert Plant ei saanud hästi läbi enne, kui neid Walesi mägedes ringi uidates liitis huvi rahvamuusika vastu. 1973. aastal ähvardas bassimees John Paul Jones – alatine autsaider – lahkuda ja hakata koormeistriks. „Me käisime tuuridel, tegime ära salvestuse," ütles ta, "ning siis ei kohtunud üksteisega üldse, me ei olnud bänd, kus oleks seltskondlikult suheldud.” Ometi käisid Page, Plant ja trummar John Bonham 1974. aastal koos Elvis Presley kontserdil Los Angelese Forumis. „Meil on siin Led Zeppelin kohal,“ ütles Presley oma bändile. „Püüame nüüd jätta mulje, et me teame, mida teeme.”
Tegevuse lõpp
muudaAnsambel lõpetas tegevuse pärast trummar John Bonhami surma 24. septembril 1980. Ehkki ajakirjanduses esines hulgaliselt spekulatsioone tema võimalike asendajate kohta (Cozy Powell, Carmine Appice, Barriemore Barlow, Simon Kirke või Bev Bevan), tetasid ülejäänud liikmed 4. detsembril ametlikult ansambli lahkuminekust.
Siiski on ansambel hiljemgi andnud kontserte. Seejuures on vahetevahel trumme mänginud John Bonhami poeg Jason Bonham. Oma esimese täispika kontserdi pärast lahkuminekut andis ansambel 2007. aastal Londonis O2 Arenal Ahmet Ertegüni mälestuseks. See kontsert jõudis Guinnessi rekordite raamatusse kui kontsert, millele oli enim piletisoove. Neid soove oli üle 20 miljoni. 2012. aastal valmis kontserdist film "Celebration Day".
Saavutused
muudaLed Zeppelin on kogunud palju autasusid ja auhindu. Ansambel sai 1995. aastal Rock'n'rolli Kuulsuste Halli[2] (Rock and Roll Hall of Fame) ja 2006. aastal Ühendkuningriigi muusikakuulsuste halli [3] (UK Music Hall of Fame) liikmeks. Temale antud auhindade hulgas on Ameerika muusikaauhind (American Music Award) 2005. aastal ja Polari muusikaauhind ( Polar Music Prize) 2006. aastal.[4] Led Zeppelin pälvis 2005. aastal Grammy elutööauhinna[5] ja neli nende salvestust on kantud Grammy kuulsuste halli[6]. Ameerika Ühendriikides on Led Zeppelini albumid ja kogumikud pälvinud viis teemantplaati (müük üle 10 miljoni eksemplari), neliteist multiplaatina plaati (üle 2 miljoni), neli plaatinaplaati (üle 1 miljoni) ja ühe kuldplaadi (üle 0,5 miljoni).[7] Ühendkuningriigis on nad saanud viis multiplaatina plaati (0,6 miljonit), kuus plaatina (0,3 milj.), ühe kuld- ja neli hõbeplaati. Ajakiri Rolling Stone nimetas Led Zeppelini 2004. aastal kõigi aegade parimate artistide hulgas 14. kohale.[8]
Aastal 2003 oli Rolling Stone'i kõigi aegade 500 parima albumi edetabelis "Led Zeppelin" 29. kohal[9], "Led Zeppelin IV" 66. kohal, "Physical Graffiti" 70. kohal, "Led Zeppelin II" 75. kohal, ja "Houses of the Holy" 149. kohal. 2004. aastal oli Rolling Stone kõigi aegade 500 parima laulu nimekirjas "Stairway to Heaven" 31. kohal ja "Whole Lotta Love" 75. kohal[10], "Kashmir" oli 140. ja "Black Dog" 294.
Väljaspool ansamblit
muudaLed Zeppelinist oli vaimustuses Dave Grohl, kes meelitas bassimees Jonesi mängima Foo Fightersi albumil „In Your Honor”, mängides seal mandoliini ja klaverit ning tegi 2009. aastal koos temaga (ja Josh Homme'iga ansamblist Queens of the Stone Age) ansambli Them Crooked Vultures.
Diskograafia
muuda
- "Led Zeppelin" (1969)
- "Led Zeppelin II" (1969)
- "Led Zeppelin III" (1970)
- "Led Zeppelin IV" (ametliku pealkirjata, tuntud ka kui "Four Symbols", "ZoSo' või "Untitled"; 1971)
- "Houses of the Holy" (1973)
- "Physical Graffiti" (1975)
- "Presence" (1976)
- "In Through the Out Door" (1979)
- "Coda" (1982)
- "The Song Remains the Same" (samanimelise kontsertfilmi soundtrack, 1976)
- "BBC Sessions" (1997)
- "How the West Was Won" (2003)
Kogumikud
muuda- "Led Zeppelin Box Set" (1990)
- "Profiled" (1990)
- "Led Zeppelin Remasters" (1990)
- "Led Zeppelin Box Set, Vol. 2" (1993)
- "The Complete Studio Recordings" (1993)
- "Early Days: Best of Led Zeppelin Volume One" (1999)
- "Latter Days: Best of Led Zeppelin Volume Two" (2000)
- "Mothership" (2007)
Viited
muuda- ↑ [Shadwick, Keith (2005). Led Zeppelin: The Story of a Band and Their Music 1968–1980.] San Francisco: Backbeat Books. ISBN 978-0-87930-871-1.
- ↑ Lewis, Dave (2003). Led Zeppelin: Celebration II: The 'Tight But Loose' Files. London: Omnibus Press. ISBN 978-1-84449-056-1.
- ↑ Led Zeppelin make UK Hall of Fame. BBC News. 12 September 2006.
- ↑ Award for 'pioneers' Led Zeppelin. BBC News. 23 May 2006.
- ↑ Zeppelin celebrate Grammy honour. BBC News. 13 February 2005.
- ↑ GRAMMY Hall of Fame. GRAMMY.org. National Academy of Recording Arts and Sciences.
- ↑ "Gold & Platinum database search: 'Led Zeppelin'". RIAA's Gold & Paltinum Program. Recording Industry Association of America.
- ↑ Rolling Stone: The 100 Greatest Artists of All Time. Rolling Stone. Archived from the original on 19 October 2012.
- ↑ Led Zeppelin ranked no. 29 Rolling Stone. Archived from the original on 2 September 2011.
- ↑ Rolling Stone: 500 Greatest Songs of All Time 2004 1–100. Rolling Stone. Archived from the original on 19 June 2008.
Välislingid
muuda- http://www.ledzeppelin.com/
- Led Zeppelin reunion information and press conference video
- Led Zeppelin-Stairway to Heaven, YouTube, 69 861 553 vaatamist (2013-05-25)
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria:Led Zeppelin |