Peterburi kubermang

Peterburi kubermang
	Pindala: 66 160 km²
	Elanikke: 2 475 400 (1905)
	Rahvastikutihedus: 37,4 in/km²
	Keskus: Peterburi (1710–1917)

Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.

Peterburi piirkonna maa-alade haldamiseks loodi Rootsilt vallutatud aladele 18. detsembril 1708 Ingerimaa kubermang. Kubermangu keskuseks oli Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург) linn. Peterburi juurde kuulus 10 linna, sealhulgas Balti laevastiku baas Kroonlinn. 1905. aastal oli kubermangu pindala 39 203,2 ruutversta ja elanikke oli 1873. aastal umbes 550 000.^[1]

Peterburi kubermang asus Loode-Venemaal Ida-Euroopa lauskmaal, kubermang piirnes 1914. aastal põhjas Viiburi kubermangu, idas Vologda kubermangu, lõunas Pihkva ja Novgorodi kubermangu ja läänes Eestimaa kubermanguga.

Kubermangu territoorium

Peterburi kubermangu kuulusid linnad: Peterburi, Narva, Schlüsselburg, Veliki Novgorod, Pihkva, Laadoga, Porhov, Oudova, Opotška, Irboska, Ostrov, Staraja Russa, Velikije Luki, Toropets, Bežetskoi Verh, Ustjužna Železnopolskaja, Aunus, Belozersk, Rževa Pustaja, Zavolotšje, Kargopol, Pošehobje, Rževa Volodimirov, Uglitš, Jaroslavl, Romanov, Kašin, Tver ja Toržok, Jamburg ja Koporje ning kaheksa maakonda:

Jamburgi maakond – maakonnalinn Jamburg
Oudova maakond – maakonnalinn Oudova
Novaja Ladoga maakond – maakonnalinn Novaja Ladoga
Luuga maakond – maakonnalinn Luuga
Peterburi maakond – maakonnalinn Peterburi
Peterhofi maakond – maakonnalinn Peterhof
Schlüsselburgi maakond – maakonnalinn Schlüsselburg
Tsarskoje Selo maakond – maakonnalinn Tsarskoje Selo

Kubermangu elanikud

Peterburi kubermang oli põline soomeugrilaste (vadjalaste, ingerlaste ja isurite) asuala.

Venemaa 1897. aasta rahvaloenduse andmetel oli kubermangu elanike seas soomlasi 6,2% ja eestlasi 3,0%. Eestlasi elas kõige rohkem Jamburgi maakonnas (21,9%), Oudova maakonnas (10,5%) ja Peterhofi maakonnas (6,2%). Soomlasi oli kõige rohkem Schlüsselburgi maakonnas (39,3%), Tsarskoje Selo maakonnas (25,7%) ja Jamburgi maakonnas (14,2%). Isureid oli Jamburgi maakonnas 7,8% ja Peterhofi maakonnas 4,7%.^[2]

Venemaa 1920. aasta rahvaloenduse andmetel oli kubermangus soomlasi 11,5%, eestlasi 5,5% ja isureid 1,2%. Eestlasi oli kõige rohkem Jamburgi (11,2%), Oudova (11,1%) ja Peterhofi (7,1%) maakonnas. Soomlasi oli kõige rohkem Schlüsselburgi (32,9%), Peterburi (26,4%) ja Detskoje Selo (endises Tsarskoje Selo) kreisis (24,8%). Isureid oli Jamburgi maakonnas 12,7%.^[3]

Transport

Peterburi–Varssavi raudtee

Kubermangu läbisid Peterburi–Varssavi raudtee, Balti raudtee ja Pihkva–Narva raudtee.

Peterburi–Varssavi raudtee rajati aastatel 1852–1862. Raudtee pikkus oli koos haruliinidega 1280 km. Raudtee kulges läbi Gattšina, Luga, Pihkva, Ostrovi, Põtalovo, Rēzekne, Daugavpilsi, Vilniuse, Lentvarise, Hrodna ja Białystoki. Kubermangus asus ka pealinna Peterburi elutegevust kindlustavad Peterburi sadamad, Neeva suudmes Soome lahe idasopis.

Ajalugu

1710. aastal nimetati Ingerimaa kubermang ümber rajatud Peterburi linna järgi Peterburi kubermanguks. Kubermangu koosseisus oli piirkondlikud haldusterritooriumid distriktid ja kakskümmend üheksa linna: Peterburi, Narva, Schlüsselburg, Veliki Novgorod, Pihkva, Laadoga, Porhov, Gdov, Opotška, Irboska, Ostrov, Staraja Russa, Velikije Luki, Toropets, Bežetskoi Verh, Ustjužna Železnopolskaja, Olonets, Beloozero, Rževa Pustaja, Zavolotšje, Kargopol, Pošehobje, Rževa Volodimirov, Uglitš, Jaroslavl, Romanov, Kašin, Tver ja Toržok.^[4] Kubermangu koosseisu kuulusid ka Helgeimaile vürstile Aleksandr Menšikovile kingitud Jamburgi ja Koporje linnad.

Loode-Venemaa ja Peterburi kubermang 1745. aastal

1719. aastal tsaar Peeter I korraldusel läbi viidud reformi tulemusel reorganiseeriti senised Venemaa kubermangud, määrati kubernerid ning Peterburi kubermang moodustati 11 provintsist ja 39 linnast:

Peterburi provints, kuhu kuulusid Kotlini saar Kroonlinnaga, Schlüsselburg, Koporje ja Jamburgi maakond;
Viiburi provints, kuhu kuulusid Viiburi linn, Käkisalmi ja Savonlinna maakond;
Narva provints, kuhu kuulusid Narva linn koos Jaanilinnaga ning Vasknarvaga ning Tartu maakond;
Velikije Luki provints, kuhu kuulusid Velikije Luki ja Toropetsi linnad koos maakondadega;
Novgorodi provints, kuhu kuulusid Novgorodi linn koos eeslinnade Porhovi ja Novaja Ladogaga ja Staraja Russa linnaga;
Pihkva provints, kuhu kuulusid Pihkva linn koos eeslinnade Gdovi, Irboska, Opotška, Ostrovi, Ržev Pustoi ja Zavolotšiga;
Tveri provints, kuhu kuulusid linnad Tver, Toržok, Staritsa, Ržev, Zubtsov, Pogoreloje Gorodištše maakondadega;
Jaroslavli provints, kuhu kuulusid Jaroslavli ja Kinešma linnad maakondadega;
Uglitši provints, kuhu kuulusid Uglitši, Kašini, Bežetski Verhi linnad maakondadega;
Pošehonski provints, kuhu kuulusid Pošehonje, Tutajevi linnad maakondadega ja
Belozerski provints, kuhu kuulusid Belozerski, Ustjužna, Kargopoli, Tšardonda linnad.

Peterburi kubermang 1770. aastal

1721. aasta Uusikaupunki rahuga loovutas Rootsi Põhjasõja käigus juba vallutatud kubermangu alad lõplikult Venemaa tsaaririigile.

1727. aasta haldusreformi ajal likvideeriti Venemaa keisririigi sisekubermangudes haldusüksustena distriktid ja kubermangudes moodustati eraldi Peterburi kubermangust lõunas asunud Novgorodi kubermang koos 5 provintsiga (Novgorodi, Pihkva, Velikije Luki, Tveri ja Belozerski provintsidega); osa Jaroslavli ja Uglitši provintsi maadest liideti Moskva kubermanguga; Narva provints (Narva jõe vasakpoolsed maa-alad) liideti Tallinna kubermangu Viru distriktiga, Olonetsi piirkond aga liideti Novgorodi kubermanguga.

Peterburi kubermangu kuulusid ainult 2 provintsi:

Peterburi provints ja
Viiburi provints.

Peterburi kubermangu kaart 1792. aastast, koos maakondade piirdega

1780. aasta reformide tulemusel likvideeriti kubermangude koosseisudes provintsid ning kubermang koosnes vaid maakondadest:

Peterburi maakond
Schlüsselburgi maakond
Sofia maakond (Софийский уезд), hiljem Sofia linn liideti Tsarskoje Seloga ning maakond nimetati ümber Tsarskoje Selo maakonnaks
Roždestvenski maakond (Рождественскй уезд), hiljem viidi maakonna asutused üle Gattšinasse, mis muudeti ka maakonnalinnaks
Jamburgi maakond
Oranienbaumi maakond
Narva maakond.

1797. aastal eraldati kubermangu lääneosas Narva jõest lääne pool asuvad maa-alad Eestimaa kubermangu Wesenbergi kreisi koosseisu, kuid Narva linn kuulus kuni 1917. aastani Peterburi kubermangu Jamburgi maakonda. Alles 1917. aasta rahvahääletuse tulemusena liitus Narva linn Eestimaa kubermanguga.

Peterburi kubermang, 1820

1871. aastal iseseisvus Peterburi linn.

Petrogradi kubermang

1914. aastal pärast esimese maailmasõja algust muudeti ära seni vene keeles kasutatud saksapärane nimi Sankt-Peterburg ning kuni 1924. aastani oli kubermangu nimetus Petrogradi kubermang.

Aprillis 1918 moodustati kaheksast Loode-Venemaa kubermangust (Petrogradi, Novgorodi, Pihkva, Olonetsi, Arhangelski, Vologda, Tšerepovetsi ja Põhja-Dvinast) Põhjapiirkondade Kommuunide Liit, mis likvideeriti 1919. aastal.

Leningradi kubermang

1924. aastal, pärast Vene SFNV RKN esimehe ja ÜK(b)P Keskkomitee sekretäri Vladimir Uljanov-Lenini surma nimetati Petrogradi linn ja kubermang Leningradi kubermanguks. Nimetust kandis kubermang aastail 1924–1927.

1927. aastal moodustati Leningradi, Murmanski, Novgorodi, Pihkva ja Tšerepovetsi kubermangu osadest Leningradi oblast.

Viited

Välislingid

[YUnJP-1] А.Н. Радищев. Полное собрание сочинений в 3 т. М.; Л.: Изд-во АН СССР, 1952. Т. 3.

[KBQNZ-2] Первая всеобщая перепись населения Российской Империи 1897 г. Распределение населения по родному языку и уездам 50 губерний Европейской России (vene keeles)

[jjLLC-3] Ленинград и Ленинградская губерния: Краевед. справ.: С прил. новейшей карты губернии / Под ред. и с предисл. Е. Я. Голанта; Ленингр. губполитпросвет. — Л.: Изд-во Кн. сектора Губоно: 1925. — 164 с. (vene keeles)

[FxdQW-4] Порховский уезд Историко-географический очерк

[1]

[2]

[3]

[4]