Leopold Vigla
Leopold Voldemar Vigla (9. jaanuar 1900 Kipastu, Rannu kihelkond, Tartumaa – 10. juuli 1974 Tallinn) oli eesti dirigent, akordionist ja muusikapedagoog.
Ta lõpetas 1919. aastal Tartus muusikaõpetajate suvekursused.
Aastatel 1923–1941 töötas ta Narvas muusikaõpetajana, lisaks aastatel 1923–1938 Narva Teatris direktori ja muusikajuhina.
Nõukogude–Saksa sõja ajal oli ta mobiliseeritud Eesti Laskurkorpusse.
Hiljem oli ta lühikest aega Eesti NSV Riikliku Filharmoonia puhkpilliorkestri (ja veidi aega ka filharmoonia enda) direktor.
Aastatel 1949–1963 oli ta Tallinna muusikakooli akordioniõppejõud, tema algatusel loodi seal aastal 1949 rahvapilliosakond. Aastatel 1963–1974 oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi akordioniõppejõud. Tema õpilased olid Heinrich Annion, Uno Arro, Vladimir Bonakov, Heldur Jakon, Endel Jukk, Vello Karu, Nikolai Kravtsov, Igor Nikitin, Henn Rebane, Venda Tammann ja Enn Tomson.
Ta juhatas aastast 1965 Vabariiklikku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestrit; ta on olnud (aastatel 1947, 1950, 1965, 1969) üldlaulupidude üldjuhtide seas.
Looming
muudaTa on koostanud akordioniõpikuid ja -noodikogumikke ning teinud nende jaoks seadeid.
Teoseid
muudaMuusikajuht
muuda- 1924 Karl August Hindrey / Juhan Simm "Kooparüütel"
- 1927 Étienne Méhul "Joosep Egiptuses"
- 1931 Aleksander Trilljärv "Emajõe lõoke"
- 1932 Walter Kollo "Naistele meeldib see"
- 1933 Franz Lehar "Mustlase kirg"
- 1934 Imre Kálmán "Mariza"
Tunnustus
muudaArtikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Kirjandus
muuda- Eesti muusika biograafiline leksikon. 2. köide: N–Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008, lk. 531.