Lingua franca

Lingua franca on eri emakeelega inimeste suhtluses kasutatav kindel suur ja prestiižne keel, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.

Erinevalt rahvuskeelest, mis on konkreetse geograafilise kogukonna emakeel, kasutatakse lingua franca't esialgse kogukonna piires kaubanduslikel, religioossetel, poliitilistel või akadeemilistel põhjustel, mõnikord ärilistel põhjustel (nn kaubanduskeeled), aga ka kultuurilistest ja halduslikest mugavustest ning teabevahetuse vahendina eri rahvuste teadlaste vahel.

Keelekontakt ei ole seotud lingua franca'ga. Keelekontakt toimub juhul, kui eri keelt rääkivad kogukonnad käivad tihedalt läbi ja inimesed muutuvad mitmekeelseks ilma lingua franca'ta.

Termini ajalugu

Lingua franca tähendab ladina keeles 'frankide keel', algselt tähendas see kaubanduskeelt, mida kasutati 11.–19. sajandil Vahemere piirkonnas. Otsest seost frankide hõimuga sel keelel siiski ei olnud, sest frankideks nimetati hilis-Bütsantsis kõiki lääneeurooplasi. See kaubanduskeel oli pidžin, mis põhines algul peamiselt Põhja-Itaalia ja oksitaaniromaani keeltel, hiljem rohkem hispaania ja portugali keelel. Keel laenas ka berberi, türgi, prantsuse, kreeka ja araabia keelest.

Hiljem laiendati seda terminit kõigile taolistele abikeeltele, lõpuks ka mittepidžinitele.

Tänapäevane kasutus

Ladina keel oli varem kasutuses teaduse lingua franca'na. Igapäevases keelekasutuses on selleks keeleks saanud inglise keel. Tänapäevaseks lingua franca'ks oli loodud esperanto, kuid see keel ei suutnud end maailmale tõestada.

Ohud

Lingua franca võib põhjustada keelelisi vigu ja kaheti mõistmist. Kaheti mõistmise vead tekivad enamasti otsetõlkest.

Vaata ka

• Pidžin
• Vahekeel

Kirjandus

• Martin Ehala, Külli Habicht, Petar Kehayov, Anastassia Zabrodskaja. "Keel ja ühiskond". Mauruse Kirjastus 2017 (39 lk)

Välislingid

• "Inglise keelt võib oodata ladina keele saatus" ERR Novaator, 15. mai 2021
• Toivo Maimets saates Plekktrumm (saade) lingua franca kohta: [1] alates 4:25.