Macbeth (ooper)

"Macbeth" on Giuseppe Verdi ooper neljas vaatuses Francesco Maria Piave libretole Andrea Maffei täiendustega William Shakespeare’i samanimelise näidendi (1605–1606) järgi. Verdi esimene Shakespeare’i ainetel loodud ooper. Hinnatud tema varasema loominguperioodi parimaks teoseks.

Firenze teatri impressaario Alessandro Lanari tegi pärast publiku poolt suure soosinguga vastu võetud "Attila" väljatulekut heliloojale ettepaneku sõlmida leping uue ooperi kirjutamiseks tema juhitud teatrile. Lanari lubas Verdile palgata selle ettekandmiseks võimalikult kõrgetasemelised lauljad. Selleks ajaks oli Verdi endale juba Itaalia ooperiühiskonnas nime teinud. Ta võttis lepingu vastu ning 1847. aasta alguses oli uus oopus valmis.

Esmaettekanne

Esietendus toimus 14. märtsil 1847 Firenze Teatro della Pergolas. Rollide loojad olid Felice Varesi (Macbeth), Marianna Barbieri – Nini (leedi Macbeth), Angelo Brunacci (Macduff), Francesco Rossi (Malcolm) ja Nicola Benedetti (Banco). Dirigeeris Giuseppe Verdi.

Esietendus oli suur edu. Helilooja kutsuti välja 38 korda. Teost esitati peagi Itaalia 21 teatris. Püsis Itaalias repertuaaris kuni muudetud versiooni esitamiseni Pariisis. Rahvusvaheline huvi oli suhteliselt kesine. Ameerika Ühendriikides toimus esietendus 1850. aasta aprillis New Yorgis ja Suurbritannias 1860. aasta oktoobris Manchesteris.

Prantsuse variant

1864. aastal palus prantsuse impressaario Léon Escudier "Macbethi" kavatsetava Pariisi lavastuse jaoks kirjutada täiendavat muusikat balletistseeni jaoks. Verdi oli nõus, kuid võttis ette ka ulatuslikuma ümbertöötamise. Ta täiendas ooperit mitme uue muusikalooga. Libreto tõlkisid itaalia keelest Charles-Louise Etienne Nuitter ja Alexandre Beaumont.

Prantsuskeelne variant esietendus 21. aprillil 1865 Pariisis Théâtre Lyrique'is. Peaosi esitasid Jean-Vital Ismael Jammesi (Macbeth) ja Amélie Rey-Ballaga (leedi Macbeth). Esietendus oli silmnähtavalt ebaedukas. Verdi vilistati välja. Teater esitas ooperit veel vaid 13 korda. Prantsusmaal lavastati kuni sajandivahetuseni vaid üksikuid kordi. Itaalias polnud prantsuse variant üldse soositud. Esitati vaid Torinos (1867), Vicenzas (1869), Firenzes (1870) ja Milanos (1874).

Seejärel vajus teos aga üldse unustusse. Ooper avastati uuesti 1950. aastatel, kui seda esitati Glydebourne'i festivalil. 1959. aastal võtsid New Yorgi Metropolitan Opera ja Montréali ooperitrupp teose oma repertuaari. Sellest ajast algas ooperi tähelend, kusjuures eelistatum on olnud Pariisi redaktsioon. Tänapäeval kuulub teos ooperiteatrite püsirepertuaari.

Eestis on "Macbethi" lavastanud Estonia 2001. aastal.

Peamised osad

Macbeth (bariton), kindral ja hilisem Šotimaa kuningas
Banco / Banquo (bass), Duncani kindral
Leedi Macbeth (sopran)
Macduff (tenor), Fife thane (parun)
Malcolm (tenor), Duncani poeg
Doktor (bass)
Mõrtsukas (bass)
Heerold (bass)
Duncan (vaikiv osa), Šoti kuningas

Ooperi sisu

Tegevus toimub 11. sajandi keskel Šotimaal Macbethi Dusianese lossis, Birnami metsas, nõidade koopas ja Šoti-Inglismaa piiril.

I vaatus

Kuningas Duncani võiduka sõjaväe kindralid Macbeth ja Banco (prantsuse variandis Banquo) kohtuvad lahinguvälja läheduses metsas nõidadega. Nõiad tervitavad Macbethi kui tulevast Cawdori isandat (thanet) ja kuulutavad, et temast saab Šotimaa kuningas. Nad ennustavad ka, et pärast Macbethi asub troonile Banco poeg. Saabunud käskjalad teatavadki, et Macbeth on nimetatud Cawordi valitsejaks. Macbeth mõtiskleb, kui lähedal ta troonile on ja kas saatus annab talle krooni ilma, et ta midagi ette võtaks.

II vaatus

Leedi Macbeth saab oma mehe kirjast teada nõidade ettekuulutusest. Teda haarab võimuiha. Leedi otsus on kindel – aidata Macbeth troonile maksku see, mis maksab. Macbethite Dusianese lossi saabub kuningas Duncan. Leedi Macbeth innustab meest kuningat tapma. Koos sepitsetakse plaan, mis viiakse täide. Banco on mõrva tunnistajaks. Šoti aadlik Macduff tuleb lossi, et kohtuda kuningaga. Ta avastab veretöö. Kõiki haarab õudus. Rahvas kutsub Jumalat tapjale kätte maksma.

III vaatus

Macbeth on nimetatud Šotimaa kuningaks. Mõrvas kahtlustatakse Duncani poega Malcolmi, kes ootamatult põgenes Inglismaale. Macbeth on rahutu, sest teab ka nõidade teist ettekuulutust, et Bancost saab kuninga isa. Ta annab korralduse, et Banco ja tema poeg tapetaks. Lossis peetava peo ajal teatab palgamõrtsukas, et Banco ongi tapetud, kuid tema pojal Fleancel õnnestus põgeneda.

Banco vaim kummitab Macbethit pidulauas. Teda hakkavad painama viirastused. Külalised arvavad, et ta on hulluks läinud. Lady Macbethil rahustab pidulisi ja pilkab Banco vaimu. Macduff otsustab riigist lahkuda, öeldes, et seda valitseb neetud käsi ja ainult õelad inimesed võivad jääda. Külalisi kohutab Macbethi jutt kummitustest, fantoomidest ja nõidadest. Pidu lõppeb järsult.

Macbeth ei saa rahu ning otsustab nõiad üles otsida. Nõiad on oma koopas ja kuulutavad, et Macbeth hoidku end Macduffi eest, et ükski naisest sündinu ei saa teda võita ning oht varitseb alles siis kui Birnami mets elustub ja kuningale vastu astub. Ta räägib nendest ennustustest abikaasale ning koos otsustatakse hävitada kõik, kes trooni ohustavad. Šotimaa tapatalgute käigus on Macbeth lasknud tappa Macduffi naise ja lapsed.

IV vaatus

Šoti põgenikud on kogunenud Inglismaa piiri lähedale metsa. Duncani poeg Malcolm tuleb sõjaväega Šotimaad hirmuvalitsejatest päästma. Malcolm käsib sõduritel lõigata Birnami metsas igaüks endale oksa, et seda kanda kui minnakse võitlusse Macbethi vastu. Leedi Macbeth on sündmustest häiritud ja jalutab kuutõbisena mööda lossi. Teda jälgivad ehmunud teenijanna ja arst. Leedi Macbethi kummitab Duncani tapmine. Ta on kaotanud mõistuse arvates, et näeb oma kätel ja kleidil verd, mida ei suuda maha pesta. Leedi Macbeth sureb.

Macbethi sõdalased teatavad kuningale, et Birnami mets liigub. Macbethile meenub nõidade ennustus ja ta sööstab lahingusse. Viimases lahingus kohtub ta Macduffiga. Ta saab teada, et Macduff pole naisest sündinud, vaid on emaüsast välja rebitud. Šoti aadlik Macduff tapabki Macbethi nagu nõiad ennustasid. Malcolm kuulutatakse kuningaks.

Peamised muusikanumbrid

Nõidade koor "Che faceste?"
Leedi Macbethi aaria "Nel dì della vittoria... Vieni t'affretta"
Leedi Macbethi ja Macbethi duett "Fatal mia donna!"
Ansambel "Schiudi, inferno, inghiotti"
Banco aaria "Come dal ciel precipita"
Leedi Macbethi aaria "La luce langue"
Macbethi aaria "Spirto d’abiso!"
Padulaste koor "Patria opressa!"
Macbethi ja leedi Macbethi duett "Ora di morte e di vendetta"
Macduffi aaria "O figlia, o figlia miei!"
Leedi Macbethi kabaletta "Trionfai! securi alfine"
Leedi Macbethi hullumeelsusestseen "Una macchia è qui tuttora"
Macbethi aaria "Pietà, rispetto, amore"

Seotud teosed

Samale allikale toetudes on kirjutanud oopereid Franz Asplmayr (1777), Hippolyte André Jean Baptiste Chélard (1827), Taubert (1857), L. Rossi (1877), Ernest Bloch (1910), Nicholas Gatty (1920), Pless (u 1925), Snyder (1929), Daffner (1930), Collingwood (1934), Goedicke (1947), Durme (1957), Fries (1965), Halpern (1965), Koppel (1970), Cagiarda (1972), Smith (u 1976), Salvatore Sciarrino (1981), Koblenz (1984), Antonio Bibalo (1989).