Manólis Glézos

Manólis Glézos (kreeka Μανώλης Γλέζος; 9. september 1922 Apeíranthos – 30. märts 2020 Ateena) oli Kreeka poliitik ja ajakirjanik. Ta oli 1984–1986 ja juunist 2014 juulini 2015 Euroopa Parlamendi liige. Ta oli selle Euroopa Parlamendi koosseisu vanim saadik.

Manólis Glézos 2007. aastal

Manólis Glézos NSV Liidu postmargil (1959)

Glézos sai tuntuks Kreeka vastupanuliikumises Teise maailmasõja ajal. 30. mail 1941 rebis ta koos Apóstolos Sántasega Ateena akropolilt maha haakristiga lipu. Saksa okupatsioonivõimud mõistsid ta tagaselja surma. 24. märtsil 1942 ta vahistati. Vangistuses teda piinati ja ta haigestus tuberkuloosi. 21. aprillil 1943 võtsid Itaalia okupatsioonivõimud ta kinni ning ta viibis 3 kuud vanglas. 7. veebruaril 1944 võtsid ta kinni Kreeka fašistid, kelle käes ta oli vangis järgmised 7,5 kuud. Järgnenud Kreeka kodusõja ajal anti ta korduvalt kohtu alla ja mõisteti surma, kuid rahvusvahelise surve tõttu jäid surmaotsused täide viimata. Talle mõistetud surmaotsused asendati 1950. aastal eluaegse vangistusega. 1951. aastal, kui ta alles vangis oli, valiti ta Kreeka parlamendi liikmeks. Ta vabanes vanglast 16. juulil 1954.

5. detsembril 1958 vahistati ta uuesti süüdistatuna spionaažis. 15. detsembril 1962 ta vabastati rahvusvahelise surve tõttu. 1961. aastal oli ta taas valitud parlamendi liikmeks. Pärast 1967. aasta riigipööret vahistati ta uuesti ning ta viibis 4 aastat vangistuses ja eksiilis.

Pärast demokraatia taastamist valiti ta 1981 ja 1985 Kreeka parlamendi liikmeks. Viimati valiti ta parlamenti 2012. aastal. 2014. aastal valiti ta üle 430 000 häälega (Kreeka kandidaatidest parima tulemusega) Euroopa Parlamenti. 7. juulil 2015 astus ta sellelt kohalt tagasi.

Ta kuulus radikaalsesse vasakpoolsesse parteisse SYRIZA.

Glézos on kirjutanud artikleid ajalehtedesse alates 1942. aastast. 1950. aastatel oli ta Kreeka Kommunistliku Partei häälekandja Rizospástis ja ajalehe I Avgí toimetaja. Ta on avaldanud 6 raamatut.

Ta valdas lisaks emakeelele inglise, prantsuse ja itaalia keelt.

Tunnustus

• 1958 – Rahvusvaheline ajakirjanduspreemia
• 1959 – Maailma Rahunõukogu Joliot-Curie kuldmedal
• 1963 – Rahvusvaheline Lenini rahupreemia

Välislingid

• Tutvustus Euroopa Parlamendi kodulehel