Mari-Liis Sepper

Mari-Liis Sepper (sündinud 13. juulil 1978) on eesti jurist, aastatel 2010–2015 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Mari-Liis Sepper (2019)

Haridus

1997–2002 õppis Sepper bakalaureuseõppes Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ja 2002–2003 magistriõppes Montpellier' ülikooli õigusteaduskonnas Prantsusmaal, lõpetades selle Eesti magistritasemele vastava diplomiga (Diplôme d'études approfondies).

Karjäär

2003–2004 töötas Mari-Liis Sepper sotsiaalministeeriumis soolise võrdõiguslikkuse büroo juristina, 2003–2004 Tartu ja Tallinna Ülikoolis ning 2004 Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunikuna. 2004–2005 oli ta Euroopa Ühenduse Kohtu jurist-lingvist, 2005–2009 vabakutseline tõlkija ja toimetaja, 2009–2010 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nõunik. Ta on ka lugenud Tartu ja Tallinna ülikoolides inimõiguste kursusi.

Töö võrdõigusvolinikuna

Aastatel 2010–2015 oli ta Eesti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Neil aastatel kasvas oluliselt võrdõigusvoliniku büroo võimekus, mõju ja nähtavus, eraldi valdkonnana käivitati strateegilise hagelemise suund, mille kaudu tõhustati õiguskaitset diskrimineerimise vaidlustes. Kasvu aluseks oli suuresti välisrahastus eelkõige naiste ja meeste võrdsuse edendamiseks mõeldud Norra toetus. Sepperi eestvedamisel käivitati hea tahte märk "Siia saab", mis väärtustab kõigile inimestele avatud ja ligipääsetavat keskkonda.

Ajakirjanduses pälvisid tähelepanu mitmed tema hinnangud, näiteks spordivõistlustel antavate nais- ja meessoost rahvasportlaste autasude suuruse, töökuulutustes eesti keele kui emakeele nõudmise, näokatete keelustamise püüu, raamatupoes eeldatava lugeja soo ja vanuse alusel raamatute liigitamise, ööklubides soo lõikes erinevate hindade, politseiametnikele konkreetsest tööst sõltumatult kehtestatud kehaliste katsete nõuete, Aafrika jooksjatele Eesti spordivõistluste keelamise< geikristlasi toetanud EELK vaimuliku ametist tagandamise ning juuksuriteenuste sooliselt ebavõrdse hinnakirja küsimustes.

Kahel viimasel tegevusaastal pööras Sepper volinikuna erilist tähelepanu lapsevanemluse teemadele ja selle alusel diskrimineerimisele. Näiteks esindas ta noort ema vaidluses Danske Banki vastu, kes ei võtnud naist tööle pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist Ka viimasel tööpäeval antud intervjuus pidas ta suurimaks probleemiks seda, kuidas kohtleb tööandja rasedaid ja lapsehoolduspuhkuselt tulnud naisi. Selleks ajaks oli voliniku kantselei aidanud 16 naisel, keda diskrimineeriti raseduse või lapsepuhkuselt naasmise tõttu, pöörduda töövaidluskomisjoni; kohtusse viidi kuus juhtumit.

Ametist lahkudes nimetas Mari-Liis Sepper oma töö raskeimaks osaks inimeste eelarvamuste murdmist mitte niivõrd üldiste hoiakute kui just nende konkreetse rakendamise tasandil igapäevaelus. Teiseks ametiajaks kandideerimisest loobumist põhjendas ta sooviga pühenduda akadeemilisele tegevusele. Sepperi ametijärglaseks sai Liisa Pakosta. Samas suhtus Sepper kriitiliselt valitsuse otsusesse mitte asendada kantselei rahastusest äralangevat Norra toetuste osa eraldisega riigieelarvest, mistõttu ta nägi ette kümneliikmelisest töötajaskonnast kuue lahkumist ja vajadust valida edasiste tegevussuundade vahel.

Hilisem karjäär

Mari-Liis Sepper 2024. aastal

2018. aastal asus Sepper tööle Eesti Vegan Seltsi õigusnõustajana

2019. aastast töötab ta mõttekojas Praxis.

Väljaannete autorlus ja toimetamine

Sepper on soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaande üks autoritest.

Ajakirjanduses on pälvinud korduvalt tähelepanu ka Sepperi osalus feministlikus artiklikogumikus "Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt" (ENUT, 2003).

Välislingid

• Mari-Liis Sepperi ettekanne konverentsil "Väärtustades mitmekesisust: teel kaasava ja eelarvamustevaba töökeskkonna poole"
• Mari-Liis Sepperi kõne konverentsil "Erinevus rikastab" 1
• Raul Sulbi. Sepper: kandideerisin volinikuks selge visiooniga, postimees.ee, 28. september 2010 (intervjuu)
• "Uus soovolinik pooldab karvaseid sääri" Eesti Ekspress, 2. oktoober 2010
• Sepper: erakonnad on valmis sookvoote rakendama, err.ee, 4. oktoober 2010
• "Võrdse kohtlemise volinikul pole kodulehe uuendamiseks raha", postimees.ee (BNSi uudis), 6. oktoober 2010
• Berit-Helena Lamp. Sepper: inimesed ei julge enda eest seista, postimees.ee, 7. oktoober 2010
• Merje Pors. Sepper: palgalõhe võiks tõusta valimiste keskseks teemaks, postimees.ee, 14. jaanuar 2011
• "Volinik: naiste vähenev arv riigikogus on pettumus" ERR, 07.03.2011
• Karoliina Vasli "Volinik Mari-Liis Sepper kutsub homofoobia teemal diskuteerima" Õhtuleht, 11. mai 2011
• Hanneli Rudi "Mehed kurdavad volinikule peamiselt soolise diskrimineerimise üle" Postimees, 28. juuli 2011
• Marek Strandberg "Vanad soostereotüübid on visad kaduma" Sirp, 27. oktoober 2011 (intervjuu)
• "Black runners banned from Estonian marathon" RT.com, 7. november 2011
• Priit Simson "Mari-Liis Sepper: sinu võitlus aitab hiljem teisi" EPL, 19. november 2011 (intervjuu)
• Madis Filippov "Neli inimest ootab voliniku vastust juba terve aasta" Postimees, 22. detsember 2011
• Mari-Liis Sepper "Koolitan ametnikke, esindan Eestit ja annan õigusnõu" Delfi, 12. jaanuar 2012
• Vördöiguslikkuse volinik kargas raamatupoe turja [1], Eesti Ekspress, 11. oktoober 2011
• Soovoliniku tegevust ei mõista 91% inimestest [2], Delfi, 27. august 2012
• Soovolinik Sepper sekkus raamatupoe Apollo tegevusse [3], ERR, 10. november 2012
• Soovolinik Sepper jäi ratastoolis inimestele kättesaamatuks [4], Öhtuleht, 7. november 2013
• Rahandusminister Ligi kritiseerib soovolinik Sepperit [5], Delfi, 23. oktoober 2012
• Soovolinik Sepperi kontorisse on tööle võetud vaid naisi [6], Delfi Rahvahääl, 12. november 2013
• Soovolinik Sepperi olemasolust teavad vaid pooled Eesti elanikud [7], Põhjarannik, 24. oktoober 2013
• Mari-Liis Sepper: loodan, et Eestis tekib uusi tugevaid naisliikumise figuure, feministeerium.ee, 6.10.2015