Markariani kett
Markariani kett on suhteliselt kompaktne ja arvukas galaktikate rühm Neitsi galaktikaparves Linnuteest umbes 50 miljoni valgusaasta kaugusel.[1] Maalt nähtuna asuvad keti moodustavad galaktikad ühtlases kaarjas reas ning see on populaarne vaatlus- ja pildistamisobjekt hobiastronoomidele.[2]
Markariani kett | |
---|---|
Markariani kett, pildistatud hobiteleskoobiga Tõrvast | |
Vaatlusandmed | |
Tähtkuju | Neitsi |
Otsetõus | 12h 27m |
Kääne | +13° 10′ |
Kaugus | ~50 mln valgusaastat |
Esimesed galaktikad avastas tänapäeval tuntud ketist Prantsuse astronoom Charles Messier 1781. aastal ning need kannavad temanimelises kataloogis tähiseid M84 ja M86. Ülejäänud heledamad liikmed avastas saksa päritolu Briti astronoom William Herschel ning nüüdseks tuntakse neid laiemalt John Emil Dreyeri poolt 1888. aastal kokku pandud uue üldkataloogi (NGC – New General Catalogue) tähistega. Ketti kuuluvad M84 (NGC 4374), M86 (NGC 4406), NGC 4477, NGC 4473, NGC 4461, NGC 4458, NGC 4438 ja NGC 4435. Kett on nime saanud armeenlasest astrofüüsiku Benjamin Markariani järgi, kes avastas 1960. aastate alguses, et enamikul sealsetest galaktikatest on umbes sama liikumiskiirus ja -suund, andes mõista, et tegemist on gravitatsiooniliselt seotud galaktikarühmaga.[3]
Keti heledamaid liikmeid on näha läbi suhteliselt väikese teleskoobi. Selle keskme lähistel asub kaks interakteeruvat galaktikat, NGC 4438 ja NGC 4435, mida nimetatakse ka Markariani Silmadeks.[1] Kaks heledamat elliptilist galaktikat M84 ja M86 moodustavad koos NGC 4388 tähist kandva spiraalgalaktikaga mustri, mida nimetatakse vahel ka Suureks Galaktiliseks Näoks.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Markarian's Chain". NASA Science. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2022. Vaadatud 31. detsembril 2022.
- ↑ "Pictures of Markarian's Chain". Sky at Night. Vaadatud 31. detsembril 2022.
- ↑ "Yanking Markarian's Chain". Sky & Telescope. Vaadatud 31. detsembril 2022.