Marseljees
"Marseljees" (prantsuse keeles "La Marseillaise") on Prantsusmaa riigihümn.
Selle kirjutas Rouget de Lisle ööl vastu 26. aprilli 1792. Laulu pealkiri oli siis "Chant de guerre pour l'armée du Rhin" ("Sõjalaul Reini armeele"). Temalt tellis laulu esimene Strasbourgi linnapea ja Prantsuse Teaduste Akadeemia liige Philippe-Frédéric de Dietrich, sest Esimese koalitsiooni sõda algas Prantsusmaale halvasti ja ta soovis õhutada prantslaste võitlusvaimu. Laul valmis ühe päevaga. De Dietrich ja de Lisle kuulusid samasse vabamüürlaste looži ning "Marseljeesi" esmaesitus toimus De Dietrichi kodus. Sõda lõppeski juba järgmisel aastal Prantsusmaa võiduga. De Dietrich hukati samal 1793. aastal suure terrori ajal. 1794. aastal giljotineeriti ka Prantsusmaa marssal Nicolas Luckner, kellele de Lisle "Marseljeesi" pühendas.
Kui 30. juulil 1792 Pariisi sisenedes laulsid seda Marseille sõdurid, hakati laulu rahva seas kutsuma "La Marseillaise".
Laulu kuulutas riigihümniks Rahvuskonvent 14. juulil 1795. Varem Prantsusmaal hümni polnudki. Ta oli riigihümn kuni Esimese keisririigi väljakuulutamiseni 18. mail 1804. Uuesti kuulutas "Marseljeesi" riigihümniks Kolmanda vabariigi parlament 14. veebruaril 1879.
Bourbonide restauratsiooni ajal 1815–1830 oli "Marseljees" keelatud. 17. juulil 1941 keelas "Marseljeesi" ka Saksamaa okupatsioonivalitsus, kuid Vichy valitsus kasutas "Marseljeesi" edasi, ainult sõnadeta ja kohe selle järel mängiti marssi "Marssal, me oleme siin".
1848. aasta revolutsioonid levitasid "Marseljeesi" üle kogu maailma, kus ta sai tuntuks revolutsioonilise lauluna. See oli Pariisi Kommuuni mitteametlik hümn ja 1905. aasta revolutsiooni ajal üks levinumaid revolutsioonilisi laule. Pärast Veebruarirevolutsiooni oli "Marseljees" Ajutise Valitsuse hümn ja pärast Oktoobrirevolutsioonigi säilitas ta aastateks "Internatsionaali" kõrval poolametliku staatuse.
Tavaliselt lauldakse ainult esimene salm ja üks kord refrääni.
Sõnad prantsuse keeles
muuda
Allons enfants de la Patrie,
le jour de gloire est arrivé
Contre nous de la tyrannie
L'étendard sanglant est levé.
L'étendard sanglant est levé:
Entendez-vous dans nos campagnes
Mugir ces féroces soldats!
Qui viennent jusque dans vos bras
Égorger vos fils et vos compagnes.
Refrain
Aux armes citoyens,
Formez vos bataillons.
Marchons! Marchons!
Qu'un sang impur
Abreuve nos sillons
Que veut cette horde d'esclaves
De traîtres, de rois conjurés?
Pour qui ces ignobles entraves
Ces fers dès longtemps préparés
Ces fers dès longtemps préparés
Français, pour nous, Ah quel outrage
Quel transport il doit exciter!
C'est nous qu'on ose méditer
De rendre à l'antique esclavage
Refrain
Quoi! Des cohortes étrangères
Feraient la loi dans nos foyers!
Quoi! Ces phalanges mercenaires
Terrasseraient nos fiers guerriers.
Terrasseraient nos fiers guerriers.
Grand Dieu! Par des mains enchaînées
Nos fronts, sous le joug, se ploieraient.
De vils despotes deviendraient
Les maîtres de nos destinées
Refrain
Tremblez tyrans, et vous perfides
L'opprobe de tous les partis.
Tremblez, vos projets parricides
Vont enfin recevoir leur prix!
Vont enfin recevoir leur prix!
Tout est soldat pour vous combattre.
S'ils tombent nos jeunes héros,
La terre en produit de nouveaux
Contre vous, tous prêts à se battre
Refrain
Français en guerriers magnanimes
Portez ou retenez vos coups.
Épargnez ces tristes victimes
A regrets s'armant contre nous!
A regrets s'armant contre nous!
Mais ce despote sanguinaire
Mais les complices de Bouillé
Tous les tigres qui sans pitié
Déchirent le sein de leur mère!
Refrain
Amour Sacré de la Patrie
Conduis, soutiens nos braves vengeurs.
Liberté, Liberté chérie
Combats avec tes défenseurs
Combats avec tes défenseurs
Sous nos drapeaux, que la victoire
Accoure à tes mâles accents
Que tes ennemis expirants
Voient ton triomphe et nous, notre gloire
Refrain
(« Couplet des enfants »)
Nous entrerons dans la carrière
Quand nos aînés n'y seront plus
Nous y trouverons leur poussière
Et la trace de leur vertus!
Et la trace de leur vertus!
Bien moins jaloux de leur survivre
Que de partager leur cercueil.
Nous aurons le sublime orgueil
De les venger ou de les suivre
Refrain
Kirjandus
muuda- Vaina Mälk, ""Marseljees" Eestis" – Keel ja Kirjandus 1967, nr 4, lk 211–217
- Stefan Zweig, "Ühe öö geenius. Marseljees, 25. aprill 1792" (Das Genie einer Nacht) – raamatus: St. Zweig, "Inimkonna tähetunnid. Neliteist ajaloolist miniatuuri", tõlkinud Vilma Jürisalu, Eesti Raamat, Tallinn 2003
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Marseljees |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Marseljees |