Vikipeedia

Mati Unt

eesti kirjanik ja teatrilavastaja

Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, Voore vald, Tartumaa – 22. august 2005 Tallinn) oli eesti[1] kirjanik ja teatrilavastaja.

Mati Unt
Sündinud 1. jaanuar 1944
Linnamäe küla, Voore vald, Tartumaa
Surnud 22. august 2005 (61-aastaselt)
Tallinn, Eesti
Rahvus eestlane
Elukutse kirjanik, teatrilavastaja

Unt õppis 1951–1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal.

Ta töötas aastatel 1966–1972 Vanemuise teatris ning 1975–1981 Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri kirjandusala juhatajana, 1981–1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatel 1992–2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. 2005. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ja sadakond teatrilavastust.

1980. aastal kirjutas ta alla 40 kirjale. Maetud Tallinna Metsakalmistule, teatrirahva kvartalisse. Kadriorus Koidula tänaval on Mati Undi kodumajas avatud Mati Undi muuseum, Kadrioru pargis asub ka Mati Undi nimeline mälestuspink.

Teosed

muuda
 
Mati Undi mälestustahvel

Romaanid, jutustused

muuda
  • "Hüvasti, kollane kass" (1963)
  • "Võlg" (1964)
  • "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967)
  • "Mõrv hotellis" (1969)
  • "Kuu nagu kustuv päike" (1971; valikkogu)
  • "Tühirand" (1972)
  • "Ja kui me veel surnud ei ole, siis elame praegugi" (1973)
  • "Mattias ja Kristiina" (1974; valikkogu)
  • "Via regia" (1975)
  • "Must mootorrattur" (1976; valikkogu)
  • "Sügisball" (1979)
  • "Räägivad" (1984)
  • "Räägivad ja vaikivad" (1986)
  • "Öös on asju" (1990)
  • "Doonori meelespea" (1990)
  • "Tere, kollane kass!" (1992)
  • "Brecht ilmub öösel" (1996)

Näidendid

muuda
 
Mati Undi mälestuspink Mustamäel
  • "See maailm või teine" (1966)
  • "Phaethon, päikese poeg" (1968)
  • "Charley tädi" (1970, dramatiseering)
  • "Südasuvi 1941" (1970, dramatiseering)
  • "Viimnepäev" (1972)
  • "Kolm põrsakest ja hea hunt" (1973)
  • "Good-bye, baby" (1975)
  • "Kümme neegrit" (1976)
  • "Peaproov" (1977)
  • "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984)
  • "Huntluts" (1999, teosed Oskar Lutsu motiividel)
  • "Graal!" (2001)'
  • "Stiil ehk Mis on maailma nimi"
  • "Meister ja Margarita" (2001, näidend Mihhail Bulgakovi samanimelise romaani motiividel)
  • "Vend Antigone, ema Oidipus" (2006, näidend Sophoklese ja Euripidese tragöödiate alusel)

Filmistsenaariumid

muuda
  • "Võlg" (1966)
  • "Saja aasta pärast mais" (1987)
  • "Surma hinda küsi surnutelt" (1977)
  • "Sügisball" (2007)

Esseistika

muuda
  • "Kuradid ja kuningad" (1989)
  • "Ma ei olnud imelaps" (1990)
  • "Argimütoloogia sõnastik" (1993)
  • "Vastne argimütoloogia" (1996)
  • "Sirise, sirise, sirbike" (2003)
  • "Theatrum mundi" (2004)
  • "Painajalik sundmõte. Sirbi veerukirjad 1997-2005" (2024, Tallinna kirjanduskeskus, ISBN 9789916972120)

Tõlked

muuda

Lavastused

muuda

Vanemuise teatris

Noorsooteatris

Eesti Draamateatris

Soome Rahvusteatris

  • Rein Saluri "Minek" (1988)
  • Sławomir Mrożeki "Portree" (1990)

Endla teatris

Von Krahli teatris

  • Oskar Lutsu / Undi "Inimesed saunalaval" (1999)
  • "Hot" (2002, William Shakespeare'i "Othello" ainetel)
  • "Stiil ehk Mis on maailma nimi" (2003)

Rakvere teatris

Vanalinnastuudios

  • William Goldingu / Undi "Kärbeste saar" (2003)

Sadamateatris

  • Andrus Kiviräha / Undi "Romeo ja Julia" (2004)

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Aastatel 1965–1968 oli ta abielus ajakirjanik Ela Tomsoniga ja 1968–1982 näitleja Mare Puusepaga. Ta elas aastaid koos näitleja Kersti Kreismanniga. Tema viimane abikaasa oli Lii Unt.[3]

Mati Undil on poeg Indrek (sündinud 1969), kes on abielus olnud Pille Mineviga.[4]

Viited

muuda
  1. ↑ Unt, Mati, ENE 1. väljaanne, kd 8, 1976, lk 219.
  2. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  3. ↑ Eesti biograafiline andmebaas ISIK. Vaadatud 04.12.2020.
  4. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 446

Kirjandus

muuda
  • Maarja Vaino. Mati Undi hämaruse poeetika. EKSA, 2019. ISBN 9789949684229
  • Maarja Vaino. Mati Undi hüsteeriasahtel. Looming, nr 1, 2024
  • Maire Jaanus. Mati Unt's "We, Actors, Writers" co-translated with Mardi Valgemäe, The Literary Review, (Summer, 1996)
  • Maire Jaanus. Mati Unt's "The Ever-dying Farm," co-translated with Mardi Valgemäe, The Literary Review (Summer, 1996)
  • Maire Jaanus. Translation and Loss: Mati Unt's Doomsday, Lituanus (Summer, 1978) 21-5. – Eesti keeles: "Tõlkimine ja kaotus: Mati Undi 'Viimnepäev,'" Vikerkaar, nr.12 (1993)
  • Maire Jaanus. Mati Unt's Via Regia: Form and Praxis, Journal of Baltic Studies (Fall, 1977) 214–222. – Eesti keeles: "Mati Undi Via regia: vorm ja praxis," tõlk. Kristin Sarv, Vikerkaar, nr.1-2 (1997)
  • Maire Jaanus. Modernism in Estonia: The Prose of Mati Unt, Journal of Baltic Studies (Summer/Fall, 1975) 170–179. – Eesti keeles: "Modernism Eestis: Mati Undi proosa," tõlk. Anne Allpere, Vikerkaar, nr. 4 (1990) 55–60.
  • Kalev Kesküla (koostaja). "Undi-jutud. Mälestusi Mati Undist", Hermes 2008, ISBN 9789985990087

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mati_Unt&oldid=6783067"
  NODES