Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
| Michael Faraday | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
22. september 1791 Newington Butts, Suurbritannia |
| Surnud |
25. august 1867 (75-aastaselt) London, Suurbritannia |
| Rahvus | inglane |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad |
füüsika keemia |
| Töökohad | Royal Institution |
| Tuntumad tööd |
Faraday seadus Elektrokeemia Faraday efekt Faraday puur Faraday arv |
| Tunnustus |
Copley medal (1832 ja 1838) Rumfordi medal (1846) Kuninglik medal (1835 and 1846) Alberti medal (1866) |
| Autogramm | |
 | |
14-aastaselt läks ta raamatuköitja õpilaseks ja huvitus õpipoisi ajal loodusteadusest. Ta pani kirja oma tähelepanekud ainete omaduste ja reaktsioonide kohta ning saatis need Humphry Davyle, kes võttis ta pärast nendega tutvumist oma assistendiks.
Faraday tähtsaimad avastused on seotud elektri ja magnetismiga. Väga hea eksperimentaatorina avastas ta katsete tulemusena 1831. aastal elektromagnetilise induktsiooni nähtuse.[1] Samuti valmistas esimesena elektrivälja varjestava Faraday silindri ja demonstreeris oma katseseadmetega, et elektrivoolu saab muundada pöörlevaks liikumiseks. Selle nn elektromagnetilise rotatsiooni avastamine oli oluline eeldus elektrimootori väljatöötamiseks.
Ta sõnastas elektrolüüsiseadused ja võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs.
Faraday avastas diamagnetismi ja paramagnetismi.
Tunnustus
muudaMichael Faraday valiti 1838. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Aastal 1840 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.
Mälestuse jäädvustamine
muudaTema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad. Tema pilt on Briti 20-naelsterlingisel rahatähel.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Experimental Researches in Electricity. In: Philosophical Transactions of the Royal Society. Band 122, 1832, S. 125–162, doi:10.1098/rstl.1832.0006.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Michael Faraday |
Kirjandus
muuda- Ernst Kilkson, “Michael Faraday: iseõppija-füüsik, kes on andnud maailmale rea tähtsaid leiutisi”. Sari Suurmeeste elulood, nr. 23, EKS, Tartu 1934, 139 lk.