Mihhail Barõšnikov

Mihhail Barõšnikov, ka Mikhail Baryshnikov, (vene keeles Михаил Николаевич Барышников, läti keeles Mihails Barišņikovs; sündinud 27. jaanuaril 1948 Riias) on lätivene päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija, ballettmeister ja koreograaf ning endine Nõukogude Liidu balletitantsija, kes olles 1974. aastal Kanadas külalisetendustel, ei pöördunud tagasi Nõukogude Liitu.

Lapsepõlv

Mihhail Barõšnikov sündis Riias Nõukogude armee ohvitseri peres. Tema vanemad olid venelased: ema Aleksandra (õmbleja; sündinud Kisseljova) ja isa Nikolai Barõšnikov (insener). Barõšnikovi sõnul oli tema isa range, natsionalistlik sõjaväelane, seevastu ema tutvustas talle sõnateatrit, ooperit ja balletti. Ema sooritas enesetapu, kui poiss oli 12-aastane.^[1] Paar aastat elas Mihhail oma klassivenna Andris Vitinši perekonnas ja õppis Riia 22. Keskkoolis.^[2]

Loominguline karjäär

1960–1974: algusaastad

Barõšnikov asus balletti õppima Riia Koreograafiakoolis 1960. aastal õpetajate Juris Kapralise ja Valentin Blinovi juures. 1964. aastal jätkas ta õpinguid Leningradis Vaganova-nimelises Balletiakadeemias. Peagi võitis Barõšnikov Varnas rahvusvahelisel balletikonkursil juunioride seas esikoha. Seejärel liitus ta 1967. aastal Kirovi teatri balletitrupiga.

Artist tegi silmapaistvaid rolle Ludwig Minkuse balletis "Don Quijote", Pjotr Tšaikovski "Uinuvas kaunitaris", tantsis nimiosa N. Tšervinski balletis "Hamlet" jne. Mitmed nõukogude koreograafid tunnustasid Barõšnikovi talenti, eelkõige tema lavalist väljendusrikkust ja tehnika puhtust. Üks New York Timesi kriitik nimetas teda "kõige täiuslikumaks tantsijaks, keda ma kunagi näinud olen".^[3]

1974: Kanadasse jäämine

Barõšnikovi häiris asjaolu, et lavastajad andsid talle vahel teisejärgulisi rolle tema lühikese kasvu (alla 170 cm) tõttu, sest en pointe (varvastel) tehnikas tantsiv baleriin tõusis laval temast kõrgemale.^[4] Kuid rohkem valmistas talle pettumust, et Nõukogude tantsumaailm järgis 19. sajandi traditsioone ja hoidus teadlikult kõrvale kaasaegsetest lääne koreograafidest, kelle loomingut Barõšnikov nägi aeg-ajalt ringreisidel või filmide vahendusel. Tema peamine põhjus Nõukogude Liidust lahkumiseks oli soov koostööks nende uuendajatega.

29. juunil 1974 lahkus Barõšnikov Torontos Suure Teatri ringreisi ajal trupi juurest ja taotles Kanadas poliitilist varjupaika. Seejärel liitus ta lühikeseks ajaks külalisartistina Kanada Rahvusballetiga (National Ballet of Canada) ning teatas, et ei naase NSV Liitu.^[5] Hiljem ütles artist, et ameeriklastest sõpradega alustas ta põgenemist kavandama juba 1970. aastal Londonis ringreisil olles.

1974–1979: teatrite esitantsija

Aastatel 1974–1978 oli Mihhail Barõšnikov New Yorgis American Ballet Theatre esitantsija. Seejärel esines Barõšnikov esitantsijana 15 kuu jooksul (1978–1979) George Balanchine'i juhitud New York City Balletis.

12. oktoobril 1979 tantsis Barõšnikov oma viimase rolli New York City Balletiga, kuna teda vaevasid kõõlusepõletik ja mitmed vigastused. Artist võttis tervise parandamiseks puhkust ning lahkus ettevõttest, et saada 1980. aasta septembris juba American Ballet Theatre kunstiliseks juhiks.^[6]

1980–2002: kunstiline juht

Barõšnikov alustas 1980. aasta septembris tööd Ameerika Balletiteatri kunstilise juhina, kus ta töötas kuni 1989. aastani. Ta esines teatris ka tantsijana. Ühtlasi käis ta 15 kuu pikkusel maailmaturneel balleti- ja moderntantsutruppidega. Aastatel 1990–2002 oli Barõšnikov tantsukollektiivi White Oak Dance Project kunstiline juht, mis tegeles moderntantsuga ning loodi originaalteoste loomiseks vanematele tantsijatele.

2002–tänini

2005. aastal avas ta New Yorgis omanimelise kunstikeskuse Baryshnikov Arts Center, olles selle kunstiline juht. Barõšnikovi kunstikeskuse teoseid esitleti turneedel Ameerika Ühendriikides ja Brasiilias. Ta on saanud aukirju erinevatelt ülikoolidelt ja auhindu mitmelt sihtasutuselt.

2015. aastal naasis ta Lätisse, vastates lavastaja Alvis Hermanise pakkumisele lavastada-esitada Jossif Brodski luulel põhinev monoetendus. Etenduse pealkiri oli "Brodski/Barõšnikov", see oli vene keeles ja esietendus 15. oktoobril 2015, sellest kujunes teatrihooaja sensatsioon, ulatudes üle Läti piiride. Lavastuse rahvusvaheline turnee algas Tel Avivis 2016. aasta jaanuaris, see etendus ka New Yorgis 2016. aasta märtsis.^[7]

Isiklikku

Mihhail Barõšnikovi ja näitleja Jessica Lange'i suhtest sündis 1981. aastal tütar Aleksandra Lange Barõšnikov, kes on tantsija, koreograaf, tantsupedagoog ja näitleja.^[8] Barõšnikov elas pikka aega koos endise baleriini Lisa Rinehartiga, enne kui temaga 2006. aastal abiellus. Neil on kolm ühist last: Peter (1989), Anna (1992) ja Sofia (1994).^[9]

3. juulil 1986 sai Barõšnikov Ameerika Ühendriikide kodakondsuse. Taotlus Läti parlamendile koos Barõšnikovi kirjaga, milles ta põhjendas soovi saada Läti kodakondsus, esitati 21. detsembril 2016. Ta kirjutas, et otsus põhines mälestustel tema esimestest Lätis elatud 16 eluaastast, mis olid kogu ülejäänud elu alus. 27. aprillil 2017 andis Läti Vabariik Barõšnikovile erakorraliste teenete eest kodakondsuse.^[10]

2022. aasta märtsis teatas Barõšnikov koos majandusteadlase Sergei Gurijevi ja kirjanik Boriss Akuniniga fondi Tõeline Venemaa moodustamisest Vene-Ukraina sõjas kannatanute toetamiseks. Barõšnikov mõistis Venemaa sissetungi Ukrainasse hukka ning kirjutas Vladimir Putinile avaliku kirja, milles arvustas tema "hirmumaailma". Artist kirjutas, et vene kunsti propageerinud kultuuriinimesed on teinud Venemaa jaoks rohkem kui Putini "ebatäpsed relvad". Märtsi lõpuks oli fondi kogutud üle 1,2 miljoni euro.^[11] Fondi Tõeline Venemaa veebisait blokeeriti Venemaa Föderatsiooni Prokuratuuri taotlusel 24. mail 2022, mille järel Barõšnikov pöördus avaliku kirjaga president Vladimir Putini poole.

Tunnustus

1966 – Varna rahvusvahelise balletikonkursi esikoht noorte balletitantsijate kategoorias
1973 – Vene NFSV teeneline kunstnik
1977 – oli nomineeritud Oscarile kõrvalosa eest filmis "The Turning Point"
1977 – oli nomineeritud Kuldgloobusele kõrvalosa eest filmis "The Turning Point"
1999 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks^[12]
2000 – USA riiklik autasu National Medal of Arts^[13]
2003 – balletifestivali Benois de la Danse elutööauhind
2021 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia auliikmeks
2022 – Kolme Tähe komandöriklassi orden (Läti riiklik teenetemärk)

Draamarolle

"Pariisis" – draamalavastus (vene ja prantsuse keeles) Ivan Bunini ainetel. Peaosades Mihhail Barõšnikov ja Anna Sinjakina. Esietendus toimus 17. augustil 2011 Helsingis.
"Vana naine" – lavastus Daniil Harmsi samanimelise teose ainetel. Näitlejad Willem Dafoe ja Mihhail Barõšnikov. Esietendus toimus 4. juulil 2013 Manchesteri rahvusvahelisel festivalil.
"Kiri mehele", lavastus balletitantsija Vaslav Nijinsky päevikute põhjal.
"Brodski/Barõšnikov" – monotükk Jossif Brodski luuletuste põhjal. Esietendus toimus 2015. aastal Riias.
"Valge helikopter" – lavastus, milles Barõšnikov kehastab paavst Benedictus XVI. Esietendus toimus 2019. aastal Uues Riia Teatris, lavastaja Alvis Hermanis.

Filmograafia

1968 – "Linn ja laul" (Город и песня, kontsertfilm, "Lenfilm") – tantsija
1969 – "Holopp Nikiška lugu" (Сказ о холопе Никишке, ballettfilm) – Nikiška
1970 – "Maailma noor ballett" (Молодой балет мира, dokumentaalfilm)
1971 – "Fiesta" (telefilm Ernest Hemingway ainetel) – Pedro Romero, matadoor
1977 – "Pöördepunkt" (The Turning Point, mängufilm) – Juri Kopeikin (nomineeritud parima meeskõrvalosatäitja Oscarile )
1977 – "Pähklipureja" (The Nutcracker, ballettfilm) – prints
1985 – "Valged ööd" (White Nights, muusikaline draama) – Kolja Rodtšenko
1987 – "Tantsijad" (Dancers, muusikaline film) – Tony
1991 – "Company Business" (mängufilm) – Pjotr Ivanovitš Grušenko
2004 – "Seks ja linn" (Sex and the City, 6. hooaeg, teleseriaal) – Aleksander Petrovski
2014 – "Jack Ryan: Shadow Recruit" (mängufilm) – Sergei Aleksandrovitš Sorokin, Venemaa siseminister

Viited

↑ Mikhail Baryshnikov dances his way to Tel Aviv. March 28, 2012, at the Wayback Machine, Haaretz
↑ Михаил Барышников расслабился в Латвии. Дата обращения: 27 января 2018
↑ "Biography of Mikhail Baryshnikov" Retrieved January 29, 2008
↑ Mikhail Baryshnikov: ‘Everything in Russia is a damn soap opera’ The Telegraph, July 3, 2013.
↑ Mikhail Baryshnikov. IMDb
↑ Dance View The New York Times, October 28, 1979.
↑ В Латвии — премьера спектакля Алвиса Херманиса «Барышников/Бродский»
↑ 3 дочери и сын артиста балета СССР и США Михаила Барышникова
↑ Sushil Cheema (October 11, 2010). "Finale for Baryshnikov House". Wall Street Journal.
↑ Public Broadcasting of Latvia
↑ Akunin, Baryshnikov and Guriev ...... London. March 10, 2022
↑ American Academy of Arts and Sciences
↑ Lifetime Honors – National Medal of Arts

Välislingid

Baryshnikov Arts Center
Mihhail Barõšnikov. Internet Movie Database
[1], err.ee.
Maailmakuulusate balletivirtuooside Mihhail Barõšnikovi ja Tiit Härmi südantliigutav kohtumine Tallinnas. Õhtuleht, 17. detsember 2018
Mihhail Barõšnikov: elulugu, loovus ja isiklik elu.
Miks on Baõšnikov stiiliikoon.
Благотворительный проект. True Russia. 17. märts 2022.

[1] Mikhail Baryshnikov dances his way to Tel Aviv. March 28, 2012, at the Wayback Machine, Haaretz

[2] Михаил Барышников расслабился в Латвии. Дата обращения: 27 января 2018

[3] "Biography of Mikhail Baryshnikov" Retrieved January 29, 2008

[4] Mikhail Baryshnikov: ‘Everything in Russia is a damn soap opera’ The Telegraph, July 3, 2013.

[5] Mikhail Baryshnikov. IMDb

[6] Dance View The New York Times, October 28, 1979.

[7] В Латвии — премьера спектакля Алвиса Херманиса «Барышников/Бродский»

[8] 3 дочери и сын артиста балета СССР и США Михаила Барышникова

[9] Sushil Cheema (October 11, 2010). "Finale for Baryshnikov House". Wall Street Journal.

[10] Public Broadcasting of Latvia

[11] Akunin, Baryshnikov and Guriev ...... London. March 10, 2022

[12] American Academy of Arts and Sciences

[13] Lifetime Honors – National Medal of Arts

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]