Vikipeedia

Mikrokiip-implantaat

Mikrokiip-implantaat (tuntud ka kui nahaalune kiip) on inimese kehasse siiratud (implanteeritud) kapseldatud integraalskeem (mikrokiip) või RFID-saatja. Nahaalused implantaadid sisaldavad üldiselt unikaalset ID-koodi, mis on seotud isiku informatsiooniga välistest andmebaasidest.

Mark Gassonile RFID-implantaadi siirdamise protseduur

Ajalugu

muuda

Esimesed teadaolevad katsetused RFID-implantaatidega viis 1998. aastal läbi Briti teadlane Kevin Warwick, kes kasutas seda uste avamiseks, tulede sisse-/väljalülitamiseks jne.[1] Implantaat eemaldati 9 päeva pärast ning seda hoitakse nüüd Londoni teadusmuuseumis.

16. märtsil 2009 lasi Briti teadlane Mark Gasson oma vasakusse kätte siirata klaaskapslis RFID-seadme. Aprillis 2010 demonstreeris Gasson oma meeskonnaga, kuidas arvutiviirus nakatas juhtmevabalt tema implantaadi ning kandus edasi teistesse süsteemidesse. Nõnda sai temast esimene arvutiviirusega nakatatud inimene.[2] Gasson arutles, et selliste implantaatide tõttu ähmastub inimese ja masina vaheline piir, kui inimene tajub tehnoloogiat osana enda kehast. Ta ei plaani implantaadi eemaldamist.[3]

Harrastajad

muuda
 
Amal Graafstra käsi vahetult pärast RFID-implantaadi siirdamist. Kollakas värvus tuleneb desinfitseerimiseks kasutatud joodist

Mitmed harrastajad on paigaldanud või lasknud paigaldada oma käe sisse mikrokiipe.

Amal Graafstra, raamatu "RFID Toys" autor, lasi ilukirurgil paigaldada mikrokiibi oma vasakusse kätte ning perearstil paremasse kätte. Graafstra kasutab implantaate auto ja kodu uste avamiseks ning arvutisse sisse logimiseks. Avaliku huvi tõttu avas ta veebipoe Dangerous Things, kus huvilised saavad endale soetada RFID-implantaate ning kust on võimalik leida ka professionaalseid kontakte nende kirurgiliseks paigaldamiseks.

Mitmed inimesed on ka filminud mikrokiibi paigaldamist (Mikey Sklar [4], Jonathan Oxer [5])

Hollandlane Martjin Wismeijer, Bitcoini sularahaautomaadi looja, paigaldas oma kätte RFID-implantaadi, mis sisaldab tema Bitcoini privaatvõtit.[6]

Patric Lanhed kasutas kätte siiratud mikrokiipi ühe euro väärtuses bitcoin'idega "biomakse" tegemiseks. [7]

Marcel Varallo lasi oma nimetissõrme ja pöidla vahele siirata mikrokiibi, et avada töökohal turvatud uksi ja lifte, printida turvatud printeritega, avada mobiili ja koduuksi ning et saata NFC abil mobiiltelefonidesse enda digitaalset visiitkaarti.[8]

Kommertsiaalsed implantaadid

muuda

Meditsiin

muuda

VeriChip Corporation (alates 2009. aasta novembrist tuntud kui PositiveID Corporation) sai 2004. aastal Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiametilt loa hakata turustama seadet nimega VeriChip (VeriMed). 2007. aastal tõestati aga, et sarnased implantaadid võisid põhjustada sadadel laboriloomadel vähki.[9] Selline avastus kukutas järsult ettevõtte börsihinda. 2010. aastal otsustati inimestele paigaldatava mikrokiibi tootmine lõpetada.[10] Implantaadi eesmärk oli isiku meditsiinilise info hoiustamine ning nendele andmetele kiire ligipääsu andmine terviseprobleemi või õnnetuse korral tervishoiuasutuses. Igal implantaadil oli 16-kohaline ID-kood ning andmeid oli võimalik lugeda vastava skanneriga.

Lisaks potentsiaalsetele terviseriskidele mõjus ettevõttele halvasti ka valeandmete avalikustamisega seotud kohtuhagi, mille esitasid ettevõtte osanikud. Kuigi andmete järgi oli 2006. aastal soostunud vastava skanneri hankimisega 80 haiglat ning vastavate implantaatide paigaldamisega 232 arsti, siis tegelikult see tõele ei vastanud.

Hooned ja turvalisus

muuda

VeriChip Corporationi implantaate kasutati ka hoonete ja ruumide turvalisuse tagamiseks. Skannerid paigaldati avatavate uste juurde ning uks avatakse vaid neile, kelle mikrokiibi ID-kood on sisestatud süsteemi. 2007. aastal paigaldati Ohio videovalve ettevõtte CityWatcher kahe töötaja kätesse RFID-implantaadid, et tagada nende ligipääs teatavatele turvavideotele [11] Ettevõtte tegevus on nüüdseks lõpetatud ning puudub informatsioon selle kohta, mis sai töötajatest ja nende implantaatidest.

Sarnaseid RFID-implantaate kasutab Epicenteri büroohoone Stockholmis oma töötajatel, et avada turvatud uksi, kasutada printereid, maksta lõunasöögi eest jne.[12]

Rotterdami ööklubi The Baja Club kasutas VeriChipi implantaate, et tuvastada enda VIP külalisi.[13]

Potentsiaalsed kasutusalad

muuda

Teoreetiliselt võiks tulevikus olla võimalik GPS-ühilduvusega mikrokiip-implantaatide kasutamine selleks, et määrata inimese asukohta ning saada teada tema kõrgust maapinnast, liikumiskiirust jne. Sellised seadmed pole veel mõistlikult teostatavad. Selliseid seadmeid saaks kasutada kadunud inimeste ning kurjategijate leidmiseks. Samas kardetakse aga, et riikide valitsused võivad hakata nõnda inimesi represseerima ning piirama nende inimõigusi.

Indoneesia Paapua osas oli 2008. aastal arutlusel mikrokiip-implantaatide kasutusele võtmine eesmärgiga jälgida HIV-nakatunute tegevusi, et vähendada nende võimalust teiste inimeste nakatamiseks.[14][15] HIV/AIDSiga tegelemise sundmääruses vastavat sätet lõplikult vastu siiski ei võetud ning nagu varem mainitud, siis hetkel ei ole turul vastava võimekusega GPS-implantaate.

Pangandusvaldkonnas on uueks trendiks RFID/NFC võimaluste kasutamine ning arvatakse, et kui mikrokiip-implantaadid koguvad rohkem populaarsust, võivad need olla üheks alustalaks sularahavabas ühiskonnas.[16]

Probleemid

muuda

Vähk

muuda

RFID-vastane advokaat Katherine Albrecht väitis oma mitteametlikus artiklis, et mikrokiip-implantaadil on vähki tekitav toime. Ta toetus aastatel 1996–2006 tehtud veterinaar- ja toksikoloogiliste uuringute tulemustele, mis näitasid, et närilistele ja koertele paigaldatud mikrokiip-implantaadid põhjustasid sisestuskoha juurde pahaloomulisi kasvajaid.[17][18] Avalikult on aga laboriloomade kasvajate ja inimestele implantaatide siirdamise vahelist sidet peetud eksitavaks ning seega on artikli autorit kutsutud korrale provokatiivsete ja mitteteaduslike avalduste tõttu.[19][20] Ükski tsiteeritud uurimus ei keskendunud otseselt implantaatide ja vähkkasvajate vahelise sõltuvuse uurimisele ning seega ei olnud üheski uuringus kasutatud kontrollgruppi ilma implantaadita katseloomadega. Kuigi mikrokiip-implantaatide ja vähkkasvajate vahelise seose uurimist peetakse oluliseks uurimissuunaks, siis ei tohiks teha ilma konkreetsete tõenditeta pimesi järeldusi implantaatide ohtlikkusest inimesele vähkkasvajate tekitamise osas.[21]

Muud meditsiinilised kaebused

muuda

Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiameti andmetel võib VeriChipi siirdamine põhjustada meditsiinilisi probleeme.[22] VeriChipi paigaldamine võib põhjustada elektrilisi ohte, magnetresonantstomograafiga (MRI) kokkusobimatust, kahjulikke kudedevahelisi reaktsioone, kiibi liikumist siirdekohast jne.[23]

Kuigi Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiameti andmetel võivad juhtivaid metalle sisaldavad implantaadid põhjustada MRI-seadmes tõsiseid põletushaavu, siis Ameerika telesaates "MythBusters" tehtud katsetes ei tundnud katsealused valu. On aga võimalik, et suurema võimsusega MRI-seadmed võivad põhjustada rohkem probleeme. Samuti võib ohtlikkus sõltuda konkreetsest mikrokiip-implantaadist.

Turvalisus

muuda

Kuna suurem osa mikrokiip-implantaatidest on krüpteerimata, siis on need väga haavatavad kolmandate osapoolte suhtes, kes saavad neis sisalduvaid andmeid lugeda. Skaneerimise teel on võimalik kiibil oleva informatsiooni varastamine ja kloonimine.[24] Lisaks ei ole väga keeruline ka implantaadi eemaldamine inimeselt ning selle kuritarvitamine. Mõlemal viisil on võimalik saada ligipääs turvatud arvutile, hoonetele, meditsiinilisele infole jne. Ameerika Meditsiiniühenduse eetika- ja õiguskomisjoni nõukogu seisukoht mikrokiip-implantaatide suhtes on see, et sellised implantaadid võivad seada ohtu inimese privaatsuse, kuna ei ole võimalik nende täieliku turvalisuse tagamine.

Viited

muuda
  1. ↑ "Is human chip implant wave of the future?". CNN. Vaadatud 27.01.2016.
  2. ↑ Gasson, M. N. (2010). "Human Enhancement: Could you become infected with a computer virus?". 2010 IEEE International Symposium on Technology and Society. Lk 61. DOI:10.1109/ISTAS.2010.5514651. ISBN 978-1-4244-7777-7.
  3. ↑ https://web.archive.org/web/20200924024718/http://www.personal.reading.ac.uk/~sis04mng/research// FAQ: Could you become infected with a computer virus? Vaadatud 27.01.2016.
  4. ↑ http://www.youtube.com/watch?v=w2gKJeM6Ihw link Fox News Interviews Mikey Sklar. Vaadatud 27.01.2016.
  5. ↑ "Jondo the Mandroid is RFID enabled". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. veebruar 2017. Vaadatud 27. jaanuaril 2016. Vaadatud 27.01.2016.
  6. ↑ Clark, Liat. "Hand-implanted NFC chips open this man's bitcoin wallet". Vaadatud 27.01.2016.[alaline kõdulink]
  7. ↑ Pearson, Jordan. "This Guy Implanted His Bitcoin Wallet and Made a Payment With His Hand". Originaali arhiivikoopia seisuga 5.02.2016. Vaadatud 27.01.2016.
  8. ↑ http://www.heraldsun.com.au/news/victoria/it-expert-marcel-varallo-inserts-microchip-in-hand-for-technology-experiment/news-story/0a809c0bc341a3a22ea30cc46d353cff?sv=b559f5b6a1ca4df5f4ac431ce12409da Vaadatud 27.01.2016.
  9. ↑ Lewan, Todd. "Chip Implants Linked to Animal Tumours". The Washington Post. Vaadatud 27.01.2016.
  10. ↑ Edwards, Jim. "Down With the Chip: PositiveID Axes Its Scary Medical Records Implant". bNET. Vaadatud 27.01.2016.
  11. ↑ Lewan, Todd. USA Today. "Microchips in humans spark privacy debate.". Vaadatud 27.01.2016.
  12. ↑ Mearian, Lucas. "Office complex implants RFID chips in employees' hands". Computerworld. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.02.2016. Vaadatud 27.01.2016.
  13. ↑ http://www.emerce.nl/nieuws/vip-chips-in-rotterdamse-baja-beach-club Vaadatud 27.01.2016.
  14. ↑ "Indonesia's Papua plans to tag AIDS sufferers" Vaadatud 27.01.2016.
  15. ↑ Jason Tedjasukmana (26. november 2008), "Papua Proposal: A Microchip to Track the HIV-Positive", Time, originaali arhiivikoopia seisuga 22. august 2013, vaadatud 27. jaanuaril 2016 Vaadatud 27.01.2016.
  16. ↑ "Cashless Society" Vaadatud 27.01.2016.
  17. ↑ https://web.archive.org/web/20071223055334/http://www.antichips.com/cancer/ Microchip-Induced Tumors in Laboratory Rodents and Dogs: A Review of the Literature 1990–2006. Vaadatud 27.01.2016.
  18. ↑ Lewan, Todd (8. september 2007), "Chip Implants Linked to Animal Tumours", The Washington Post, vaadatud 8. juunil 2010 Vaadatud 27.01.2016.
  19. ↑ http://www.rfidjournal.com/articles/view?3609 Vaadatud 27.01.2016.
  20. ↑ http://www.youtube.com/watch?v=CS13kFWQIYM#t=60m53s Tumours, Tracking, and Tyranny: The Downside to Implantable Microchip. Vaadatud 27.01.2016.
  21. ↑ Blanchard, K. T.; Barthel, C.; French, J. E.; Holden, H. E.; Moretz, R.; Pack, F. D.; Tennant, R. W.; Stoll, R. E. (1999). "Transponder-Induced Sarcoma in the Heterozygous p53+/- Mouse". Toxicologic Pathology. 27 (5): 519. DOI:10.1177/019262339902700505.
  22. ↑ https://web.archive.org/web/20160808224907/http://www.spychips.com/press-releases/verichip-fda.html FDA LETTER RAISES QUESTIONS ABOUT VERICHIP SAFETY, DATA SECURITY: Implantable RFID device "poses potential risks to health" Vaadatud 27.01.2016.
  23. ↑ https://web.archive.org/web/20120323031257/http://www.spychips.com/devices/verichip-fda-report.html CASPIAN Special Report, October 19, 2004: FDA Letter Raises Questions about VeriChip Safety, Data Security. Vaadatud 27.01.2016.
  24. ↑ Newitz, Annalee. "The RFID Hacking Underground". Wired. Vaadatud 27.01.2016.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikrokiip-implantaat&oldid=6709603"
  NODES
dada 5
dada 5
Done 3
News 3
see 8
Story 1