Moskiitolased
Moskiitolased (Phlebotomidae) on sugukond sääselisi, kes elavad peamiselt troopikas ja subtroopikas ja kes imevad verd.
| Moskiitolased | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Kahetiivalised Diptera |
| Alamselts |
Sääselised Nematocera |
| Sugukond |
Moskiitolased Phlebotomidae |
Moskiitode emastele on vere imemine hädavajalik, ilma selleta nende munad ei valmiks. Kõik moskiitolaste liikide emased on vereimejad. Isased toituvad nektarist. Moskiitod on ainult öise aktiivsusega, päeval poevad nad peitu. Moskiitodele sobivad vere imemiseks kõikvõimalikud selgroogsed kahepaiksetest imetajateni, samuti ründavad nad inimesi. Moskiitod on sageli ohtlike haiguste nagu elevantsustõbi (elefantiaas), leišmaniaas jt levitajateks.
Erinevalt teistest verd imevatest sääselistest ei ole moskiitod seotud veega, nende vastsed elavad niisketes orgaanilistes jäätmetes nagu sõnnik, prügi, metsakõdu jne.
Varasemates liigitustes olid moskiitolased liigitatud kui sugukonna Psychodidae alamsugukond.
Ajaloos ja geograafias tuntakse Moskiitoranniku nime all Nicaragua ja Hondurase idarannikut, kus on ürgne troopiline loodus ja suhteliselt vähe elanikke (peamiselt põlishõimud, sh miskito, tawakha, rama ja sumo indiaanlased).