Moussa Traoré
Moussa Traoré (25. september 1936 – 15. september 2020) oli Mali sõjaväelane ja poliitik, Mali president 19. novembrist 1968 kuni 26. märtsini 1991.
Moussa Traoré sündis Kayesi linnas. Omandas üldhariduse Kitas ja sõjaväelise hariduse Fréjusi linnas Prantsusmaal. Naasis Malisse 1960. aastal, kui riik oli saanud iseseisvaks. Astus Mali armeesse ning sai 1961. aastal nooremleitnandiks. 1963. aastal ülendati ta leitnandiks. Saadeti Tansaaniasse iseseisvusliikumise sõjaväeliseks instruktoriks. Seejärel naasis ta kodumaale, kus oli Kati linnas sõjaväeinstruktor.
19. novembril 1968 juhtis edukat riigipööret president Modibo Keïta vastu. Seejärel sai temast sõjaväelise vabastuskomitee juht – sisuliselt riigi president. Lasi keelustada kõik parteid ning kogu poliitilise tegevuse.
1977. aastal suri vangistuses Mali ekspresident Modibo Keïta, kelle matustele kogunes palju rahvast. Valitsev režiim reageeris sellele tugevalt ning paljud matustel osalenud vangistati. 28. veebruaril 1978 arreteeriti süüdistatuna riigipöörde kavandamises kaitseminister Tiécoro Bagayoko ja julgeoleku minister Kissima Doukara.
1979. aastal rajas Traoré UPDM-i (Union Démocratique du Peuple Malien), mis oli ainus legaalne poliitiline partei Malis. Samuti rajati eraldi poliitilised organisatsioonid lastele ja naistele.
1980. aastal aeti jõuga laiali õpilaste demonstratsioonid ning piinati surnuks demonstratsioonide peakorraldaja Abdoul Karim Camara.
1985. aastal muudeti põhiseadust ning kaotati ära presidendiks oleku ajalised piirangud. Sisuliselt sai Traorést sellega eluaegne president.
22. märtsil 1991 puhkesid riigis taas laialdased rahvarahutused, mida asuti jõuga maha suruma. Siiski läks armee rahva poole üle ning 26. märtsil 1991 toimus kindral Amadou Toumani Touré eestvedamisel riigipööre. Moussa Traoré vangistati ning mõisteti poliitiliste kuritegude eest 1992. aastal surma. President Alpha Oumar Konaré muutis aga surmanuhtluse eluaegseks vanglakaristuseks. 1999. aastal mõisteti Moussa Traoréle uuesti surmanuhtlus, sedakorda majanduskuritegude ning riigikassast sadade miljonite frankide röövimise eest. Kuid seegi surmaotsus muudeti eluaegseks vanglakaristuseks.
29. mail 2002 palus Moussa Traoré rahva ees vabandust oma režiimi ajal toime pandud kuritegude eest. Traoré viibis surmani vanglas.
| Eelnev Modibo Keïta |
Mali president 19. november 1968 – 26. märts 1991 |
Järgnev Amadou Toumani Touré |