Muna (toiduaine)
Muna on hinnatud ja laialt kasutatud toiduaine.
Tavaliselt mõistetakse muna all viljastamata kodukana muna, kuid toiduks tarvitatakse ka hane-, pardi- ja vutimune ning eksootilisematest lindudest jaanalinnu mune.
Muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitme õhukese membraaniga. Munades on palju proteiini ja B4-vitamiini, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega.
Kasutusalad
muuda
Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Mune saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata salmonelloosiohu tõttu. Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse lääneriikides gurmeetoitudes. Suur osa Aasiast (näiteks Hiina ja Vietnam) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. Inglismaal ja Skandinaavia maades, eriti Norras, on kajakamunad delikatesstoit.
Munatoodang maailmas
muuda2017. aastal toodeti maailmas kokku 1416,7 miljardit muna.[1]
| Riik | Toodang 2017, mld tk |
Osakaal 2017, % |
|---|---|---|
 Hiina
|
529,3 | 37,4 |
 Ameerika Ühendriigid
|
106,7 | 7,5 |
 India
|
88,1 | 6,2 |
 Mehhiko
|
55,4 | 3,9 |
 Brasiilia
|
50,9 | 3,6 |
 Venemaa
|
44,4 | 3,1 |
 Jaapan
|
43,4 | 3,1 |
 Indoneesia
|
33,9 | 2,4 |
 Türgi
|
19,3 | 1,4 |
 Pakistan
|
17,1 | 1,2 |
| Maailmas kokku | 1416,7 | 100 |
1980. aastatel toodeti Eestis üle 500 mln muna. 1990. aastatel tootmise maht langes järsult ja oli 250–300 mln tk aastas. 2000. aastatel toodeti Eestis aastas umbes 200 mln muna. 2019. aastal langes tootmise maht 145 mln tk.[2]
Munatoodang Eestis[2]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 02.02.2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 ""Eesti Statistikaamet"". stat.ee. Vaadatud 02.02.2020.