Muna ja kana probleem

Muna ja kana probleem on filosoofiline paradoks, mida peetakse sageli põhimõtteliselt lahendamatuks ning sellele küsimusele vastuse otsimist mõttetuseks. Probleemi tunti juba antiikajal, sellest kirjutas Plutarchos kolmanda küsimusena "Moralia" VIII raamatus ja Macrobius märkis "Saturnalias", et tegemist on tõsise probleemiga. Paradoksi võib mõista kui põhjuslikku dilemmat: kas muna on kana tekkimise põhjuseks või vastupidi.^[1]

Võimalikud vastused

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb täpsustada, mida küsides eeldati ehk siis küsimuse presupositsioone. Näib, et kui eeldusi täpsustada, saab muna ja kana probleemile anda ühese vastuse.

1. Kui eeldada, et maailm on alati umbes selline olnud, siis polegi muna-kana järgnevuses esimest liiget ning sellist vastust omistatakse Aristotelesele, kuigi ta otseselt muna-kana probleemiga ei tegelenud.^[2]

2. Kui eeldada, et maailm on loodud umbes sellisena, nagu ta oli 5000 aastat tagasi, siis ilma täiendavate eeldusteta tuleb nentida, et loodi kana (ja kukk) (1 Mo 1:21), mitte muna, sest kana ei kooru ise, kanamunast peab kana keegi välja hauduma.

3. Kui eeldada, et tänapäevane teaduslik ettekujutus kirjeldab maailma üldjoontes õigesti, siis tuleb tunnistada mh ka evolutsiooniteooriat, embrüoloogiat ja geneetikat.

3.0. Formaalselt vastates võib öelda, et muna kui niisugune oli enne kana, sest munevaid loomi elas enne kanade tekkimist, nt munesid ka dinosaurused. Seda vastust saab lugeda ebakohaseks, kui küsija täpsustab, et silmas peeti kanamuna, mitte muna kui sellist.

3.1. Kanamuna puhul tuleks fikseerida, mida lugeda kana kui isendi alguseks. Tavaliselt peetakse elu alguseks sündimist, kana puhul vastab sellele muna munemine.

Kanamuna on kana elu algne staadium ja see eelneb alati tibupojale, kellest lõpuks kasvab munemisvõimeline kana. Munast koorunud tibu on geneetiliselt munaga identne. Ükski olend ei saa muuta enda liigilist kuuluvust oma eluaja jooksul. Aga muna ei ole teda munenud munejaga geneetiliselt identne, muna geenid võivad lisaks sellele, et nad pärinevad kukest ja kanast, olla ka veel muteerunud. Eeldades evolutsiooni, tuleb tunnistada, et muneja võis olla rohkem kana eellase (eelkana) moodi, kui tema järeltulija. Millalgi pidi olema esivanem (eelkana), kes munes muna, mille genoom oli muteerunud selliseks, et seda saab tänapäeval nimetada päris kanaks. Sel juhul on muna enne kui kana.^[3]

Täpsem vastus taandub kokkuleppele, kus jookseb piir eelkana ja kana vahel. Kui problemaatiline see piiri määratlemine ka pole, on siiski selge, et muna-kana probleem ei ulatu tagasi lõpmatusse minevikku. Siiski on vaja rohkem infot. Pole teada see täpne geneetiline määratlus, mis eristaks kana teistest liikidest, ning selle kohta pole ka üldkehtivaid kokkuleppeid. Pole teada, kuidas see üleminek täpselt toimus, kas piir kana ja eelkana vahel oleks olnud kergesti leitav või hägune, kuid teada on, et millalgi pidi eelkanast ikkagi kana saama. Arvatavasti oligi piir hägune ning saab rääkida rohkem ja vähem kana moodi eelkanast, kuid kana kaugem esivanem oli kanast kindlasti üsnagi erinev. Kuid ka vaieldava tähtsusega üleminekud toimuvad ikkagi muneja ja muna ning mitte muna ja sellest munast kooruva tibu vahel.^[4]

3.2. Kui kana elu alguseks pidada kana munaraku viljastamist ja muna tekkimiseks munakoore moodustumist, siis sellise tõlgenduse kohaselt on kana varasem kui muna.^[5]

3.3. Kui kanamuna all mõelda vaid munakoort, siis on üsna tõenäoline, et ka eelkana koorus samasugusest munast nagu kanatibu ja muna oli ka sel juhul enne kana.

Viited

↑ Plutarch of Chaeronea. The Symposiacs Question III. https://web.archive.org/web/20150910041210/https://ebooks.adelaide.edu.au/p/plutarch/symposiacs/complete.html#section15.
↑ Sorensen, Roy (2003). A Brief History of the Paradox: Philosophy and the Labyrinths of the Mind. Oxford: Oxford University Press. pp. 4–11.
↑ Sorensen, Roy A. (1992). "The Egg came before the chicken". Mind. 101 (403): 541–542. doi:10.1093/mind/101.403.541
↑ Miao, Y-W; Peng, M-S; Wu, G-S; Ouyang, Y-N; Yang, Z-Y; Yu, N; Liang, J-P; Pianchou, G; Beja-Pereira, A (2012-12-05). "Chicken domestication: an updated perspective based on mitochondrial genomes". Heredity. 110 (3): 277–282. doi:10.1038/hdy.2012.83. ISSN 1365-2540. PMC 3668654 Freely accessible
↑ "Which came first, the chicken or the egg? British scientists claim to have solved the mystery". NBCnews.com. 14 July 2010.

[1] Plutarch of Chaeronea. The Symposiacs Question III. https://web.archive.org/web/20150910041210/https://ebooks.adelaide.edu.au/p/plutarch/symposiacs/complete.html#section15.

[2] Sorensen, Roy (2003). A Brief History of the Paradox: Philosophy and the Labyrinths of the Mind. Oxford: Oxford University Press. pp. 4–11.

[3] Sorensen, Roy A. (1992). "The Egg came before the chicken". Mind. 101 (403): 541–542. doi:10.1093/mind/101.403.541

[4] Miao, Y-W; Peng, M-S; Wu, G-S; Ouyang, Y-N; Yang, Z-Y; Yu, N; Liang, J-P; Pianchou, G; Beja-Pereira, A (2012-12-05). "Chicken domestication: an updated perspective based on mitochondrial genomes". Heredity. 110 (3): 277–282. doi:10.1038/hdy.2012.83. ISSN 1365-2540. PMC 3668654 Freely accessible

[5] "Which came first, the chicken or the egg? British scientists claim to have solved the mystery". NBCnews.com. 14 July 2010.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]