Munselli värvisüsteem
Munselli värvisüsteem (inglise keeles Munsell Color System, ka Munsell Color Order System), ka Munselli värvipuu, on kolmel värvi põhikarakteristikul põhinev kolmemõõtmeline ebakorrapärase kujuga värvisüsteem[2], mille lõi Ameerika Ühendriikides elav kunstnik ja kunstiõpetaja Albert Henry Munsell.
Munsell töötas süsteemi kallal alates 1898. aastast ning avaldas oma töö tulemused 1905. aastal raamatus "A Color Notation"[3]. Kunstnikuna lähtus Munsell olemasolevatest pigmentvärvidest[4], segud ja heledusastmikud segas ta ise ning mõõtis nende heledust ja küllastust. Tema värvide korrastamise süsteemi lähtepunktiks on inimese värvinägemine.
1915. aastal ilmus süsteemi kirjeldus uuesti koos värviatlasega teoses "Munsell Atlas of Color"[5], kus defineeriti täpsemalt süsteemi aluseks olevad arvnäitajad. Raamat ilmus kahe näidistekomplektiga: 1277 värvinäidist matil ja 1452 värvinäidist läikival paberil.
1943. aastal mõõtis American Optical Society iga värvi uuesti ja kirjeldas need CIE Lab-väärtuste abil uuesti (Munsell Renotations), kuid vaid mõned värvinäidised vajasid täpsustamist[6].
Praegu on see maailmas kõige levinum värvisüsteem, millega on seotud ja millest sõltub palju teisi. Süsteemi arendamise ja standardite väljaandmisega (Munsell Book of Color) tegeleb ettevõte Munsell Color Company Baltimore'is.[7]
Munsell ja muusika
muudaMunsell kõrvutab oma raamatu "A Color Notation" sissejuhatuses värvi kunstis heliga muusikas ja põhjendab sellega vajadust värvide korrastamise süsteemi järele kunstis ja eriti kunstiõpetuses. Nii nagu muusikas on heliread, kõrgused ja intervallid, samuti noodikiri nende vahendamiseks, samal viisil
- "coloristic art must establish a scale, measure its intervals, and name its qualities in unmistakable fashion"[8].
Ülesehitus
muudaMunsell valis värvisüsteemi kolmeks dimensiooniks Hermann von Helmholtzi eeskujul kolm värvi põhikarakteristikut: värvitooni (hue), kromaatilisuse ehk küllastatuse (chroma) ja heleduse (value). Tema igat värvi iseloomustavas "notatsioonis" märgitakse need kujul H V/C[9] (näide: 5R 4/14 on puhas punane, heledusaste 4, küllastusaste 14).
Värvitoon Munselli värvisüsteemis
muudaVärvitooni aluseks võttis Munsell spektrivärvid ning arvestamata kvantitatiivseid erinevusi jagas ta ringile asetatud spektrilindi viieks võrdseks osaks (punane, kollane, roheline, sinine, lilla), mille tähistas ingliskeelsete värvinimetuste esitähtedega: Red (R) - Yellow (Y) - Green (G) - Blue (B) - Purple (P). Neile viiele lisas ta viis vahevärvi: YR, GY, BG, PB, RP. Iga värvitooni jagas ta omakorda 10 osaks ja varustas need lõigud numbritega nii, et 5 tähistab keskset puhast tooni. Ogden Roodi komplementaardiagrammi eeskujul asuvad komplementaarvärvid ringi vastaskülgedel ja annavad keskel aditiivselt segunedes vastava heledusega halltooni.
Heledus Munselli värvisüsteemis
muudaHeleduse skaalaks valis Munsell kümneosalise astmiku, kus musta tähistab 0, valget tähistab 10 ja nende vahel on üheksa halli astet, mis on tähistatud numbritega 1–9. Halltoonid on mõõdetud fotomeetriga. Akromaatiliste valge, halli ja musta jaoks kasutas Munsell mõistet neutraalsed värvid ja nende määratud telge nimetas ta neutraalteljeks[10].
Kuna fotomeetriga saab mõõta ka kromaatilisi värve, siis sellest mõõtmisest tõukub üks Munselli süsteemi suurimaid erinevusi võrreldes teiste värvisüsteemidega, nimelt värvikeha ebakorrapärasus (sellest ka nimetus "värvipuu")[11]. Munsell järjestas puhtad toonid nende kvalitatiivse heledusväärtuse alusel (võttes eeskuju Schopenhaueri värviteooriast) ja nii ei asetse puhtad värvid mitte värvikeha ekvaatoril, vaid vastavalt heleduse väärtusele korrastatult diagonaalselt üle värvikeha, kollane kõige kõrgemal, punane ligikaudu keskel, lillakassinine madalaimal.
Kromaatilisus Munselli värvisüsteemis
muudaKromaatilisus Munselli süsteemis ühendab värviringi hallskaalaga, täpsemalt määrab värvi erinevuse sama heledusega hallist. Kuna Munsell lähtus erinevatest pigmentvärvidest, neil on aga erinev segunemisjõud, siis tekivad puhta värvi ja halli vahel sõltuvalt värvitoonist erineva pikkusega read. Punasel on kümme küllastusastet, rohelisel viis.
Küllastuse skaala on püütud teha visuaalselt võrdsete astmetega ja kuna kasutusse lisanduvad uued pigmendid, mis on enam küllastunud, saab astmeid Munselli süsteemi lisada. Munselli kümne esindusvärvi küllastusastmeid oli kuni 14. Tänapäeval on värve, mille küllastusaste on kuni 20, või fluorestseeruvate värvide puhul ligineb 30-le[12]
Seosed teiste värvisüsteemidega
muudaMunsell õppis füüsikat Nicholas Ogden Roodi juures ja tundis ka Ogden Roodi ringikujulist värvidiagrammi[13], kus puhtad värvid olid asetatud nii, et iga värvitooni vastas asus tema komplementaarvärv. Arvatavasti on füüsikaõpingute tulemus ka Munselli soov süstematiseerida värvid mõõtmiste alusel, mitte vaid värvinimetusega, mida ta nimetas "irratsionaalseks ja tihti naeruväärseks"[14].
Helmholtzilt võttis ta üle värvi kolm muutuvat põhikarakteristikut, ent Munsell oli esimene, kes eraldas värvi põhikarakteristikud üksteisest sõltumatute, mõõtarvudega iseloomustatavate suurustena ja kasutas neid telgedena, et iga värv saaks oma kindla koha kolmemõõtmelises ruumis.
Munselli süsteem sai aluseks Inter-Society Color Councili ja Rahvusliku Standardibüroo (National Bureau of Standards) poolt 1930. aastatel välja töötatud standardsete värvinimetuste süsteemile, mida kasutatakse Ameerikas siiani.
Kasutamine
muudaMunselli värvisüsteem on ajale väga hästi vastu pidanud, pidevalt täiendatuna kasutatakse seda värvi määratlemisel siiamaani väga palju Ameerika Ühendriikides, samuti Ühendkuningriigis[4]. Kasutusalad ulatuvad mullateadusest ja arheoloogiast[15][16] restaureerimiseni[17] ja meditsiini[18], farmaatsia ning botaanikani[19]. Värviatlast on mitu korda täiendatuna välja antud, samuti mitmesuguseid värvinäidiste komplekte[20].
-
Pinnase värvi määramine Munselli värvinäidise abil -
Munselli värviatlaste erinevad väljaanded -
Rooma keraamika killud, mille värvus kirjeldatakse Munselli süsteemis (FindID 439786)
Eestis on Munselli süsteem eelistatud näiteks hambaemaili värvuse määramisel ja sarnase värviga proteeside tegemisel[21], mulla värvuse kirjeldamisel[22] ja standardina mootorsõidukite registreerimismärkide nõuetes[23].
Viited
muuda- ↑ A Color Notation, New York, 1919
- ↑ https://www.colorsystem.com/wp-content/uploads/31mun/02mun.jpg
- ↑ http://www.gutenberg.org/files/26054/26054-h/26054-h.htm
- ↑ 4,0 4,1 https://www.britannica.com/science/Munsell-color-system
- ↑ https://munsell.com/about-munsell-color/development-of-the-munsell-color-order-system/
- ↑ http://www.rit.edu/cos/colorscience/rc_munsell_renotation.php
- ↑ Colour'93. - Sirp, nr. 35, 3. september 1993
- ↑ A Color Notation, New York, 1919, lk 12
- ↑ A Color Notation, New York, 1919, lk 44
- ↑ A Color Notation, New York, 1919, lk 22
- ↑ https://munsell.com/about-munsell-color/how-color-notation-works/munsell-color-space-and-solid/
- ↑ M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006, lk 73
- ↑ https://www.colorsystem.com/wp-content/uploads/26roo/01roo.jpg
- ↑ A Color Notation, New York, 1919, lk 74
- ↑ https://cartarchaeology.wordpress.com/2015/10/17/munsell-soils-archaeology/
- ↑ https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2352409X15300730
- ↑ https://munsell.com/color-blog/paint-colour-restoration-queens-house/
- ↑ https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27062396
- ↑ https://www.jstor.org/stable/41761634?seq=1#page_scan_tab_contents
- ↑ https://munsell.com/color-products/
- ↑ https://kristjanrand.weebly.com/uploads/2/3/6/8/23689833/hambaravis_kasutatavad_meetodid_v%C3%A4rvitooni_m%C3%A4%C3%A4ramisel.pdf
- ↑ http://www.wikiwand.com/et/Kasutaja:Geonarva/Mullad
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. detsember 2018. Vaadatud 29. detsembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Välislingid
muuda- "A Color Notation" archive.org lehel
- Munselli värvisüsteem colorsystem.com veebilehel (saksa keeles, inglise keeles)
- Munselli värvisüsteemist The International Society of Optics and Photonics lehel
- Munselli värvisüsteemist paljude illustratsioonidega (inglise keeles)
- Munselli süsteemi selgitus maalikunstnikule (inglise keeles)
- Munselli värvisüsteemi virtuaal-värviatlas
- Wikimedia Commons: Munselli värvisüsteem
Kirjandus
muudaM. Tammert. Värviõpetus. Tallinn 2006. lk 72–73