Murru vangla
Murru vangla oli Harju maakonnas tänapäevase Lääne-Harju valla territooriumil Rummu alevikus asunud koloonia tüüpi kinnine meestevangla.
 | |
| Asutatud | 1938 |
|---|---|
| Eesmärk | vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht |
| Peakorter | Rummu alevik, Lääne-Harju vald, Harjumaa |
| Asukoht | Haapsalu maantee 11, 76102, Lääne-Harju vald, Rummu |
| Juhtkond |
Murru Vangla diektor Viktor Jeliseikin Gunnar Bergvald (2003–2006[1]) kohusetäitja Olavi Israel (–2006) |
| Emaorganisatsioon | Justiitsministeerium Täitevamet/ Vanglate osakond |
Ajalugu
muuda1937. aastal asutati Keskvangla (Tallinnas) osakond Vasalemma kivitööstuste juurde. Iseseisev Murru vangla asutati 1. jaanuaril 1938. Aastatel 1937–1938 ehitati vangla maa-alale vahtkonnahoone, kaks barakki süüdimõistetuile, tööstushoone ja lahtine katusealune kiviraiduritele.
10. oktoobril 1938 alustas tööd ka Vasalemma Lubja- ja Marmoritehas asukohaga Rummul, kus tööjõuks Rummu karjääris ja Vasalemma lubjakivimaardlas kasutati sunnitööle mõistetud vange. Kivitööstus Murru vangla juures valmistas mitmesuguseid plaate, raidtöid, trepiastmeid, ehituskive, marmorkaltsiiti ja muud ning 1939. aastal eraldas Vabariigi Valitsus vangistusasutuste tööstuse tööfondile laenu 140 000 krooni 10 aastaks. Vasalemma raudteejaamast ehitati haruraudtee üle Vasalemma jõe raudteesillaga Murru vangla juurde.[2] 1939. aastaks oli tööstuse sisseseadet on täiendatud teise kivisaega, võimega läbi saagida kivipinda kuni 20 ruutmeetrit kaheksa tunni jooksul. Kivitööstuses katsetati ka saagida, lihvida ja poleerida Kesselaiu dolomiiti ning Saaremaa Tagavere dolomiit ehk luukivi.[3]
Parandusliku Töö Koloonia nr 2
muuda| Eesmärk | vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht |
|---|---|
| Asukoht | Rummu alevik, Harju rajoon |
| Peaorgan | Eesti NSV Siseministeerium |
1941. aastal nimetati Murru vangimaja ümber (ITK-2, Ispravitelnaja Trudovaja Kolonija), seejärel ITU-2 (Ispravitelnoje Trudovoje Utšreždenije).
1949. aastal valmisid vangla territooriumil esimene kartserikorpus ja saun-pesumaja. Muud vangla põhihooned on ehitatud 1960.–1980. aastatel, nende rajamisel juhinduti tolleaegsetest nõudmistest kolooniatele. Algul rajati vangla perspektiivse paekivitööstusena, kus oli võimalik päevas tööle rakendada kuni 400 süüdimõistetut. Rummu karjäär on olnud läbi aegade Vasalemma marmori (paekivi liik) leiukoht. Peamine tööjõud olid Murru vangla kinnipeetavad.
1961. aastal asutati Murru vangla idaosast eraldatud alast Rummu vangla.
Kivitööstus ammendus 1970. aastatel, mil tööhõive kompenseeriti metalli- ja puidutööstusega. Vanglas tegutses mitme tehase filiaale. Täideti ka sõjatööstuse tellimusi. Kinnipeetavad töötasid kolmes vahetuses.
JUM-422/2
muuda| Tüüp | Range režiimiga koloonia |
|---|---|
| Eesmärk | vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht |
| Asukoht | Rummu alevik, Harju rajoon |
| Juht | Gennadi Sokolov[4] |
| Peaorgan | Eesti NSV Siseministeerium |
| Emaorganisatsioon | Eesti NSV SM Parandusliku Tööde Valitsus |
| Töötajad | 1300 kinnipeetavat (1990[5]) |
Vahepeal kandis vangla nimetust Eesti NSV Siseministeeriumi Parandusliku Tööde Valitsuse JUM-422/2. Kinnipidamisasutuste nimetus muudeti Eesti Vabariigi Siseministeeriumi 17. mai 1990 käskkirjaga nr 67, Parandusliku Töö Koloonia nr 2 ja moodustati Paranduslike Töö Valitsuse baasil Kohtuotsuste Täitmise Amet.
Murru vangla
muudaRiikliku Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektori 3. mai 1994 käskkirjaga nr 81 nimetati kinnipidamisasutused vanglateks. Nime "Murru vangla" kandis kinnipidamisasutus aastatel 1994–2011.
Aastatel 1961–2000 tegutses nüüdseks Murru vanglaga liidetud Rummu vangla iseseisva vanglana, kuni 2004. aastal sai sellest Murru vangla avavangla osakond. 2007. aastal liideti Murru vanglaga Ämari vangla.
Murru vangla territooriumil paikneb vangla administratiivhoone, mille esimesel korrusel toimusid lühiajalised kokkusaamised; teisel korrusel olid pikaajaliste kokkusaamiste toad, kolmandal korrusel vangla personali tööruumid. Vangla kõige vanemas haldushoones, mis on ehitatud 1949. aastal, asetsesid meditsiini-, majandus- ja julgeolekuosakond ning kooliruumid (Murru Vangla kutsekool).
2011. aastal liideti vangla Harku vanglaga ning ühisnimeks sai "Harku ja Murru vangla". 2011. aastal ehitati vangla territooriumile Euroopa Liidu rahalisel toetusel sööklahoone ja kutsekool. Vanglas tegutses kirjandusklubi Kulg.[6] Murru vangla kirjandusõpetaja oli Mare Riimets.[6]
31. detsembril 2012 suleti Harku ja Murru vangla Murru vangistusosakond.[7] Vangla likvideerimine seiskas tegevuse karjääris. Pärast pumpade seiskamist oli Rummu karjäärijärves veetõus nii kiire, et uppusid suur kaevandusekskavaator, hooned ja muu inventar, mis koos haruldaselt läbipaistva veega moodustab ainulaadse veealuse muuseumi ning pakub tänapäeval suurt huvi sukeldujatele. Lubjakivi tootmise jääkidest tekkisid ka aherainemäed.
Viited
muuda- ↑ Vasalemma vald peab ühinemisläbirääkimisi Padise ja Nõvaga, www.harjuelu.ee, 11.03.2016
- ↑ Vasalemmast haruraudtee Murru vanglasse. Postimees nr 206, 4. august 1939
- ↑ Murru vanglale raudtee. Päewaleht nr 277, 12. oktoober 1939
- ↑ "Kiri Patareist. Eesti vangiaist praegu". Teataja, 11. mai 1991
- ↑ Poliitilised arreteerimises Eestis 1944–1988, nr 3. Memento, Tallinn, 2005, lk 296
- ↑ 6,0 6,1 Meelis Oidsalu (19. juuli 2017). "TEATRIARVUSTUS: Vangla on vastik. Käige kindlasti ära". Eesti Ekspress. AS Ekspress Meedia. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2017.
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegavangla.eeon ilma tekstita.
Välislingid
muuda- Sissekanne Justiitsministeeriumi saidil
- Vangla ajalugu
- Holger Roonemaa. Murru vangla jäeti eakate, roolijoomarite ja seksuaalmaniakkide päralt. Eesti Päevaleht, 21. juuni 2008
- Kohus mõistis Murru vangla eksjuhid täies mahus õigeks. www.delfi.ee, 14.12.2011
- Mõrvale kaasaaitamises süüdi mõistetud vangivalvur kinnitab, et kannab süüd kõrgemate ametnike tehtud vigade eest. online.le.ee, 24. november 2012