Nõiasõnad
Nõiasõnad (ka nõidussõnad) olid sõnavormelid, mille esitamise abil loodeti tagada mingi soovi täitumist või sündmuse toimumist.[1]
Usk nõiasõnadesse põhines endisaegsel kujutelmal, et sõnal, eriti nimel, on maagiline mõju nimetatava suhtes. Teadaolevatest Eesti nõiasõnadest on enamik hilisemat ladina või saksa päritolu ning sisaldavad põhiosas moonutatult ristiusu palvete osi. Nõiasõnu kasutati peamiselt arstimisel (roosi-, kõhuvalu-, nikastus- jm sõnad), kuid ka igasuguse halva ja ohtliku tõrjumisel (ussisõnad jt). Nendega seondub ka mitmesugune arvumaagia (loendus 1–9 jms). Nõiasõnade mõningane raviefekt oli psühhoteraapiline.
Nõiasõnade alla võib oma olemuselt lugeda ka needust (sajatust), mis pidi kahjustama teist inimest või tema vara sõnade jõul.[1]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 186