Naarits
Naarits ehk euroopa naarits (Mustela lutreola) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid.
| Naarits | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Sugukond |
Kärplased Mustelidae |
| Perekond |
Kärp Mustela |
| Liik |
Euroopa naarits |
| Binaarne nimetus | |
|
Mustela lutreola Linnaeus, 1761 | |
 | |
|
See artikkel on loomast; perekonnanime kohta vaata artiklit Naarits (perekonnanimi) |
Levila
muudaLooduslikult oli naarits ajaloolisel ajal laialdaselt levinud peaaegu kogu Mandri-Euroopas Põhja-Hispaaniast läänes kuni Uuraliteni idas. Levila hakkas vähenema aktiivse küttimise ja elupaikade kadumise tõttu. Tänapäeval on ta peaaegu kõikjalt taandunud Põhja-Ameerikast sisse toodud võõrliigi mingi ees. Ta on säilinud väikeste asurkondadena Baskimaal, Rumeenias (Doonau delta) ja Venemaal. Saksamaal nähti naaritsat viimati looduses 1925., Soomes 1992. aastal.
Euroopa naarits Eestis
muuda19. sajandil oli naarits laialt levinud kogu Eesti mandrialal. 1920. ja 1930. aastatest on olemas kirjalikud allikad naaritsa kohatisest kadumisest. Järsk arvukuse langus toimus 20. sajandi kahel viimasel aastakümnel. 1980. aastate keskel elas naaritsaid rohkesti Põhja- ja Kirde-Eesti jõgedel ning ojadel, kuid 1990. aastate esimese poole jooksul tõrjus mink sealse naaritsaasurkonna kiiresti välja. Viimane teade naaritsa tabamise kohta pärineb 1996. aastast Tallinna lähedalt Arukülast. Seega oli euroopa naarits 1996. aastaks Mandri-Eestis välja surnud ja tema elupaigad olid mingi poolt hõivatud.[2]
Taasasustamine Hiiumaale ja Saaremaale
muudaEestis püüti viimased isendid kinni eelmise sajandi lõpus (viimane 1996. aastal), et neid kunstlikult paljundada. Aastatel 1998–2000 toimus Hiiumaal minkide väljapüük, mille käigus tabati kokku 51 isendit. Pärast väljapüügiperioodi tabati veel kaks minki aastatel 2000 ja 2001. Hiljem pole minki enam saarel tabatud.[2] Aastatel 2000–2016 taasasustati naaritsat Hiiumaale,[3] kus elab looduses alla 100 isendi. 2019. aastast alates on Hiiumaalt seire käigus kõik püütud isendid looduses sündinud.[4]
Saaremaale tehti esimene katse euroopa naaritsa asustamiseks 2012. aastal, kuid see ebaõnnestus.[5] 2024. aastal asustatakse Saaremaale 60 looma.[6] Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed.
Välimus
muudaNaarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm, kaal emasloomadel 300–600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits sarnaneb väga mingiga. Naaritsal on valged nii alalõug kui ka mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug.
Elupaik
muudaElupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Pesa rajab puuõõnsusse, mille väljapääs võib viia vee alla. Naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Naarits eemaldub veekogust harva kaugemale kui 200 meetrit. Ühe looma territoorium on 26–32 hektarit.
Toitumine
muudaNaaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta.
Sigimine
muudaJooksuaeg on naaritsatel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40–43 päeva kestvat tiinust mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 3–4 (maksimaalselt 7) poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt, emapiimast toitumise lõpetavad 10-nädalaselt. Noored loomad on sügiseks juba iseseisvad ja järgmisel kevadel hakkavad nad juba ise sigima.
Euroopa naarits võib anda hübriide tuhkruga.
Mink – euroopa naaritsa paljunemiskonkurent?
muudaTehistingimustes on proovitud ristata ka euroopa naaritsat ja minki, kuid järglasi ei saadud, sest looted hukkusid (embrüod resorbeerusid)[7]. Sellest tulenevalt oletati, et euroopa naaritsa üheks väljasuremise põhjuseks on sigimiskonkurents ameerika naaritsaga (nn Ternovski hüpotees). Sealt pärineb ka praegu laialt levinud väärarvamus, et see on põhiline põhjus, miks mink euroopa naaritsa välja tõrjub. Looduses sellist ristumist siiski täheldatud pole. Pigem on mingi – Euroopa naaritsa suhted agressiivsed sõltumata kummagi osapoole soost ning lõpevad euroopa naaritsa põgenemisega [8][9]. Seda kinnitavad ka tehistingimustes tehtud käitumisuuringud[10]
Ternovski hüpoteesile räägib vastu ka fakt, et Valgevenes paljunemisperioodi lõpul (mais) püütud ja lahatud üheksa emaslooma looted olid kõik normaalselt arenenud, kuigi nende elupaigas oli minkide asustus juba üsna tihe.[11]
Uurimine
muudaEestis tegeleb naaritsa uurimisega Tiit Maran, kes on kaitsnud doktoriväitekirja "Euroopa naarits, Mustela lutreola (Linnaeus 1761), looduskaitsebioloogia: Liigi väljasuremine ja selle põhjused".
Viited
muuda- ↑ http://www.iucnredlist.org/details/14018/0
- ↑ 2,0 2,1 Naarits koju tagasi (Eesti Loodus 10-2004)
- ↑ Esimest korda ei viida tänavu Hiiumaale juurde Euroopa naaritsat (Ulvar Käärt 03.06.2017)
- ↑ Euroopa naaritsa taasasustamise õppetunnid
- ↑ Euroopa naaritsa pilootasustamine Saaremaale
- ↑ Saaremaale asustatakse tänavu 60 euroopa naaritsat
- ↑ Терновский, Д.В; Терновская Ю.Г (1994). Экология куницеобразных. Lk 122,123.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Sidorovich V 2000: The on-going decline of riparian mustelids (European mink, Mustela lutreola, polecat, Mustela putorius, and stoat, Mustela erminea) in eastern Europe: a review of the results to date and an hypothesis. In: Griffiths HI (ed.), Mustelids in a Modern World. Management and Conservation Aspects of Small Carnivore: Human Interactions. Backhuys Publishers, Leiden, pp. 295–319.
- ↑ Sidorovich V 2006: The European Mink (Mustela Lutreola in Belarus: Past and Present, the Population Decline, Urgent Questions, Conservation Initiatives and Problems. International Conference on Conservation of European Mink, 5–8, 2003, Logron˜o Spain, Proceedings Book. Gobierno de la Rioja, pp. 231–252
- ↑ Maran, T., MacDonald, D. W., Kruuk, H., Sidorovich, V. & V.V. Rozhnov 1998. The continuing decline of the European mink, Mustela lutreola: evidence for the intra-guild aggression hypothesis. Behaviour and Ecology of Riparian Mammals. Symposia of the Zoological Society of London, Cambridge, 71: 297–32 Conservation Biology of the European Mink, Mustela Lutreola (Linnaeus 1761): Decline and Causes of Extinction (PDF Download Available). Available from: https://www.researchgate.net/publication/237011401_Conservation_Biology_of_the_European_Mink_Mustela_Lutreola_Linnaeus_1761_Decline_and_Causes_of_Extinction [accessed May 12, 2017].
- ↑ SIDOROVICH V., 2001. Study on the decline in the European mink Mustela lutreola population in connection with the American mink M. vison expansion in Belarus: story of the study, review of the results and research priorities. In: Säugetierkundliche Informationen, 2001, 5(25): 133–154
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Euroopa naarits |
- Naarits andmebaasis eElurikkus
- Sihtasutus Lutreola
- Euroopa naarits veebiportaalis bio.edu.ee
- Европейская норка
- Европейская норка
- Mustela lutreola IUCN
- Ulvar Käärt. Hiiumaa naaritsaasurkond vudib suremisohust välja Eesti Päevaleht, 29. juuni 2009
- Kanamurdja osutus haruldaseks loomaks Järva Teataja, 30. detsember 2010
- Tiit Maran Euroopa naarits on äärmiselt ohustatud liik. Looduskalender 10.11.2011
- Miks on naaritsatel loomaaias probleeme sigimisega? Novaator, 15. märts 2013
- Katre Tatrik. Eesti ja Viini teadlased uurisid, kuidas päästa loomaaias vaevaliselt sigivat Euroopa naaritsat Novaator, 17. september 2015
- Rein Kuresoo. Euroopa naarits elab Hiiumaal Tuglas-seura, 11. mai 2016
- Euroopa ohustatuim kiskja on leidnud Eestis pelgupaiga Postimees, 21. aprill 2017