Naddoddur

Norra maadeavastaja

Naddoddur (islandi Naddoður, vanapõhja Naddoddr) oli fäärlasest viiking, keda peetakse Islandi avastajaks. Naddoddur oli üks esimesi Fääri saarte asukaid pärast seda, kui Grímur Kamban oli sinna esimesena 825. aasta paiku elama asunud. Naddoddur sündis Lõuna-Norras Agderis, mis koosneb Aust-Agderi ja Vest-Agderi maakonnast.[1]

Keskaegne Islandi käsikiri Landnámabók ("Maa asustamise raamat") kirjeldab detailselt 9. ja 10. sajandil toimunud Islandi asustamist (islandi keeles landnám). Selle järgi avastas Islandi just Naddoddur, kes eksis Norrast Fääri saartele seilates ära ning triivis Islandi idarannikule. Ta jõudis kaldale praeguse Reyðarfjörðuri linna lähedal. Ehkki ta ronis tuleasemetest tõusva suitsu nägemiseks mäe otsa, ei silmanud ta jälgi inimestest. Seejärel otsustas ta jätkata teekonda Fääri saartele, kuid kuna tema paati jõudmise aegu hakkas lund sadama, nimetas ta leitud maa Lumemaaks (Snæland). Hiljem hakati saart aga kutsuma Íslandiks (Iceland).

Arvatakse, et tema tütar on 11. sajandi alguses Shetlandil surnud Ann Naddodsdóttir, kelle hauakivi leiti 19. sajandi keskpaigas.

Viited

muuda
  1. "The First Settlers" (inglise). Vaadatud 08.03.2014.

Muud allikad

muuda
  • O'Donoghue, Heather "Old Norse-Icelandic literature: a short introduction". Wiley-Blackwell, 2004.

Välislingid

muuda
  NODES