Navarra kuningriik
Navarra kuningriik (hispaania Reino de Navarra, baski Nafarroako Erresuma, prantsuse Royaume de Navarre; algselt Pamplona kuningriik) oli kuningriik Euroopas 824–1620.
Navarra kuningriik 826–1620 | |
Valitsusvorm | Monarhia |
---|---|
Pealinn | Pamplona |
Kuningriik loodi 824. aastal, mil baski ülik Íñigo Arista Pamplona kuningaks kuulutati. Kuningriik saavutas oma suurima võimsuse Sancho III (1016/18–1035) valitsusajal 11. sajandi esimesel poolel, kui Sancho III saavutas kontrolli Põhja-Hispaania kristlike territooriumite üle.
Sancho III surma järel jagas ta alad oma poegade vahel, vanim poeg García III (või IV) sai Navarra ehk Pamplona ning osa Kastiilia valitsejaks (1035–1054), Fernando I Leóni ja Kastiilia valitsejaks (1037–1065), Gonzalo Sobrarbe ja Ribagorza ning Ramiro I sai Aragóni kuningriigi valitsejaks. Atapuerca lahingu (1054) järel, milles hukkus García III, oli Fernando I aga aastatel 1056–1065 Hispaania keiser. Navarra valitsemist jätkas aga García III poeg Sancho IV Garcés (1054–1076).
Hispaania keiser Fernando I laiendas oma mõjuvõimu ka Kesk-Hispaaniale, sundides Toledo, Saragossa ja Sevilla moslemitest valitsejaid tunnistama oma vasalliseisust. 1064. aastal vallutas ta Portugali aladel Coimbra ning piiras edutult Valenciat.
Champagne'i krahvid omandasid 1284. aastal päruse teel Navarra kuningriigi. 1284. aastal abiellus Jeanne de Champagne'i (Jeanne I) Prantsusmaa kuninga Philippe IV-ga ja aastatel 1284–1328 oli Navarra kuningriik personaalunioonis Prantsusmaaga.
Navarra kuningriigi lõunapoolne osa liideti 1513. aastal Kastiilia krooniga. Alates 1589. aastast oli Navarra taas personaalunioonis Prantsusmaaga, kuna senine Navarra kuningas Henri III sai Henri IV nime all Prantsuse troonile. 1620. aastal liideti Navarra kuningriik Prantsusmaa kuningriiga.
Navarra valitsejate loend
muudaNavarra, kuni 10. sajandini Pamplona kuningriigi valitsejaid.
Íñigueze dünastia (824–905):
- 824–851 Íñigo Arista (surnud 851)
- 851–882 García Íñiguez (surnud 882)
- 882–905 Fortún Garcés
Jiméneze dünastia (905–1076):
- 905–925 Sancho I Garcés (surnud 925)
- 925–931 Jimeno Garcés (surnud 931)
- 931–970 García Sánchez I (919–970)
- 970–994 Sancho II Garcés Abarca (surnud 994)
- 994–1004 García Sánchez II (surnud 1004)
- 1004–1035 Sancho III Garcés (Sancho Suur; 985–1035)
- 1035–1054 García Sánchez III (1016–1054)
- 1054–1076 Sancho IV Garcés (1039–1076)
Jiméneze dünastia Aragóni haru (1076–1134):
Jiméneze dünastia (vanema haru restauratsioon; 1134–1234):
- 1134–1150 García Ramírez (surnud 1150)
- 1150–1194 Sancho VI (1133–1194)
- 1194–1234 Sancho VII (1157–1234)
Champagne'i dünastia (1234–1305):
- 1234–1253 Thibaut I (1201–1253)
- 1253–1270 Thibaut II (1238–1270)
- 1270–1274 Henri I (1244–1274)
- 1274–1305 Jeanne I (alates 1284 koos oma abikaasa Philippe I-ga; 1271–1305)
Kapetingid (1284–1349):
- 1284–1314 Philippe I (1268–1314), Prantsusmaa kuningas Philippe IV (1285–1314)
- 1314–1316 Louis I (1289–1316), Prantsusmaa kuningas Louis X (1314–1316)
- 1316 Jean I (1316), Prantsusmaa kuningas Jean I (1316)
- 1316–1322 Philippe II (1292–1322), Prantsusmaa kuningas Philippe V (1316–1322)
- 1322–1328 Charles I (1294–1328), Prantsusmaa kuningas Charles IV (1322–1328)
- 1328–1349 Jeanne II (kuni 1343. aastani koos abikaasa Philippe III-ga; 1312–1349)
Évreux' dünastia (1328–1441):
- 1328–1343 Philippe III (1306–1343)
- 1349–1387 Charles II (1332–1387)
- 1387–1425 Charles III (1361–1425)
- 1425–1441 Blanche I (alates 1425. aastast koos oma abikaasa, Aragóni kuninga Juan II-ga; 1385–1441)
Trastámara dünastia (1425–1479):
Foix' dünastia (1479–1517):
- 1479–1483 François Fébus (1467–1483)
- 1483–1517 Catherine (1484–1516 koos oma abikaasa Jean III-ga; 1468–1517)
Albret' dünastia (1484–1572):
Bourbonid (1572–1620):