Nikolai Nyländer
Nikolai Nyländer (23. juuni 1902 Tallinn, Eesti – 16. mai 1981 Modesto, California, USA)[1] oli Eesti päritolu fotograaf.
Elulugu
muudaNikolai Nyländer sündis Tallinnas rootsi-prantsuse-saksa juurtega perekonnas, kus kõneldi vaheldumisi saksa, eesti, vene ja prantsuse keelt. Nyländer võttis õppursõdurina osa Eesti Vabadussõjast ning lõpetas 1920. aastal Tallinna Peetri Reaalkooli[2]. Seejärel töötas ta kuni 1924. aastani Eesti Transpordi ASis Gerhard & Hey ekspeditsiooni alal[3].
Juba koolipäevil hakkas Nyländer huvituma fotograafiast ning omandas vastavad algteadmised, näiteks ehitas ise oma esimese fotoaparaadi[3]. 1925. aastal astus ta Eestimaa Fotoamatööride Ühingusse ning esines esimest korda fotonäitusel, 1926. aastal asus ta algul õpipoisina, seejärel laborandina ametisse kunstfotograaf Valter Lembergi ateljeesse.
Aastail 1927–1938 töötas Nyländer vendade Parikaste (Johannes-Georg Parikas ja Peeter Parikas) Kuninga tänava ateljees fotograafina, andes firmale peagi uue hingamise[3]. 1937. aasta 19. veebruaril õiendas Nyländer Tallinna Tööoskuse Ametis eksami ja sai meistritunnistuse, mis andis talle õiguse lisada oma allkirjale ametinimetuse "diplomeeritud meisterfotograaf". Eksami sooritamise eeltingimuseks olid katsed retušeerija, operaatori ja laborandi-kopeerija oskustes ning erialane tööstaaž fotograafia alal kolm aastat.
Nyländer astus ka 1933. aastal loodud Tallinna Fotoklubisse ning valiti 1937. aastal selle juhatuse sekretäriks.
1938. aasta 22. septembril avas ta koos fotograaf Herbert Eggertiga Tallinnas aadressil Pikk tänav 5 oma ateljee, mis toonase ajakirjanduse hinnanguil oli Eesti moodsaim[4].
1939. aasta 5. novembril lahkus Nyländer baltisakslaste ümberasumise käigus Eestist ning asus elama Poola, kus ta pidas Poznanis kahte stuudiot ja kauplust, seejärel põgenes sõja eest Saksamaale Dresdeni, Karlsbadi ja Baierisse. Baieris sai Nyländerist USA sõjaväeüksuse ametlik fotograaf[3].
1952. aastal emigreerus ta USAsse California osariiki, kus jätkas tegevust fotograafina.[5]
Looming
muudaNikolai Nyländeri peetakse Eesti pitorealistliku foto meistriks[6]. Impressionistliku fotograafina armastas ja kirgast helendust ja sügavmusti varje. Nyländeri tuntuim foto on 1924. aastal broomõlitehnikas loodud "Memento mori", kuid tunnustust pälvisid ka tema portreed (Signe Pinna, Tamara Kreysler, Nil Merjanski, Helma Ussisoo jt), linnavaated ja maastikufotod.
Nyländer on teadaolevalt ainus Eesti fotograaf, kes jätkas erialast tegevust ka Eestist emigreerumise järel. Oma fotode ja negatiivide paremiku võttis ta Eestist lahkudes kaasa, osa neist hävis sõjakeerises. 1966. aastal käis Nyländer fotosafaril Keenias ja Tansaanias. USA-perioodi fotodest väärib esiletõstmist minimalistlike kontrastsete kaksikfotode seeria (nn fotograafika), millel on kujutatud erinevatel taustadel kõrsi, marju ja lehti[7].
Oma ateljees juurutasid Nyländer ja Eggert mitmeid tehnilisi uuendusi, mis olid Eestis seni tundmatud: värvilisi mustreid portreteeritava taustale kuvav projektsiooniaparaat, nn hõbesein, elektriline laborisisseseade, 1 x 1,5 meetri suurusi koopiaid valmistada võimaldav fotosuurendi, pildistamine maheda raadiomuusika saatel, moodsad stuudiolambid ning objektiivid jms.
Tunnustus
muudaAastail 1926–1939 sai Nyländer rahvusvahelistel näitustel kokku 8 kuld-, 9 hõbe-, 16 pronksmedalit ja umbes 40 diplomit. Tema tunnustatuim teos "Memento mori" pälvis auhindu lisaks Tallinna näitustele ka Londonis (kuldmedal Londoni Kuningliku Fotograafide Seltsi näitusel 1927), Pariisis (maailmanäitus 1937), Berliinis (1938), Budapestis, Milanos, Saragossas, Madridis ja Luzernis[3]. Nyländer esines selle fotoga ka New Yorgi, Chicago, Varssavi, Praha jt linnade näitustel, kokku 81 rahvusvahelisel väljapanekul.
Nyländer ja Minox
muudaNyländer oli esimene Eesti fotograaf, kes soetas endale 35-millimeetrise kitsasfilmiga töötava fotoaparaadi Leica. Nyländeri hea sõber leiutaja Walter Zapp sai selle kaameraga tutvumisest inspiratsiooni oma minikaamera Minox loomiseks. Ka Minoxi nime pakkus välja Nyländer (contax + mini = minax → Minox)[3].
Isiklikku
muudaNikolai Nyländeri isa Johann Nyländer oli lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna, enne seda aga õppinud ka arstiteadust. Eesti Vabariigi ajal töötas ta aktsiisi peavalitsuse direktorina.
Nikolai vend Vladimir Nyländer oli maalikunstnik Pariisis; vend Benjamin Nyländer töötas Tallinnas arstina; vend Georg Nyländer teenis suurtükiväeohvitserina[3].
Nikolai Nyländeri onu Konstantin Nyländer oli lõpetanud Müncheni Kunstide Akadeemia.
1917. aastal Petrogradi külastades nägi Nikolai Nyländer miitingul kõnelemas Leninit ja Trotskit[3].
Nyländeri sakslannast abikaasa Marta-Helene Nyländer harrastas samuti fotograafiat ning võitis 1930. aasta näitusel "Pirita elu ja ilu" Nikolaid. Tema pojad on Sven Nyländer (samuti fotograaf) ning Lennart Nyländer.
Nikoali Nyländeri hüüdnimi sõprade ja heade tuttavate ringis oli Nixi.
Teised temast
muuda- Uutest võistlejatest esineb N. Nyländer suurima koguga – 57 pildiga, enamikus broomhõbeda suurendused. Võimekamana esineb ta portree alal, kus päriski auhinna. Kõik tema portreed näivad olevat hoolika harjutamise tulemused ja tunduvad iseloomulikkudena. Teiseks on mainimisväärseks osaks tema kogus ka linnade pildid. Need mõjuvad oma mahlakate sügav-mustade varjudega ja kirgaste valgustega pimestavalt.
- — Ajakiri Valokuvaus 1929
- Uutest võistlejatest esineb N. Nyländer suurima koguga – 57 pildiga, enamikus broomhõbeda suurendused. Võimekamana esineb ta portree alal, kus päriski auhinna. Kõik tema portreed näivad olevat hoolika harjutamise tulemused ja tunduvad iseloomulikkudena. Teiseks on mainimisväärseks osaks tema kogus ka linnade pildid. Need mõjuvad oma mahlakate sügav-mustade varjudega ja kirgaste valgustega pimestavalt.
Viited
muuda- ↑ https://familysearch.org/search/collection/results?count=20&query=%2Bgivenname%3Anikolai%20%2Bsurname%3Anylander&collection_id=1202535
- ↑ Parmas, Mall. "Eesti fotograafi Nikolai Nyländeri loominguline tegevus kodus ja võõrsil." Tallinna Linnamuuseumi aastaraamat 2000/2002. Tallinn 2002, lk 156.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Ülle Lillak. "Valgusepüüdja Nikolai Nyländeri elu ja looming" [1] - Sirp 08.03.2002
- ↑ Teder, Kaljula. "Eesti fotograafia teerajajaid. Sada aastat (1840 - 1940) arenguteed". Tallinn 1972, lk 114.
- ↑ Meie Kodu = Our Home nr 29, 24. juuli 1952. Lk 1
- ↑ Parmas, Mall. "Eesti fotograafi Nikolai Nyländeri loominguline tegevus kodus ja võõrsil." Tallinna Linnamuuseumi aastaraamat 2000/2002. Tallinn 2002, lk 157.
- ↑ Parmas, Mall. "Eesti fotograafi Nikolai Nyländeri loominguline tegevus kodus ja võõrsil." Tallinna Linnamuuseumi aastaraamat 2000/2002. Tallinn 2002, lk 165.
Kirjandus
muuda- Mees Vana Tallinnaga. Esmaspäev, 1. veebruar 1936, nr 5, lk 4.