Normanni vallutus Inglismaal
Normanni vallutus Inglismaal algas Normandia hertsogi Williami sissetungiga Inglismaale 28. septembril 1066. Pärast võitu 14. oktoobril 1066 toimunud Hastingsi lahingus, kus William võitis Inglismaa kuningat Harold II, sai ta tuntuks William Vallutajana. Haroldi sõjavägi oli järsult vähenenud Stamford Bridge'i lahingus, kus inglased võitsid 25. septembril 1066 Norra kuningat Harald III. 1071. aasta alguseks oli William kindlustanud võimu suuremal osal Inglismaast, ehkki mässud ja vastupanu jätkusid ligikaudu 1088. aastani.
Normanni vallutus on Inglismaa ajaloo võtmesündmus. See viis võimult peaaegu kogu kohaliku valitseva klassi ning asendas selle välismaise, prantsuskeelse kuningavõimu, ülemklassi ja vaimulikkonnaga. See omakorda kujundas ümber inglise keele ja Inglismaa kultuuri uuel ajajärgul, mida sageli nimetatakse normanni Inglismaaks.
Tuues Inglismaa Prantsusmaalt pärit valitsejate võimu alla, sidus normanni vallutus maa lähemalt Mandri-Euroopaga, vähendas Skandinaavia mõju ning pani aluse sajandeid kestnud rivaalitsemisele Prantsusmaaga. Sel olid tähtsad tagajärjed ka ülejäänud Briti saarte jaoks, sillutades teed normannide järgmistele vallutustele Walesis ja Iirimaal ning normannide ja paljude teiste prantsuskeelsete perekondade jõudmisele Šoti aristokraatiasse, millega levisid ka mandrilt pärit institutsioonid ja kultuurimõjud.