Oliver Cromwell
Oliver Cromwell (25. aprill 1599 Huntingdon, Huntingdonshire, Inglismaa – 3. september 1658 London) oli Inglise riigimees ja sõjaväelane, kelle juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik, mida ta juhtis Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa lordprotektorina 1653. aastast kuni surmani.
| Oliver Cromwell | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 25. aprill 1599 (Juliuse kalendris) |
| Surmaaeg | 3. september 1658 (Juliuse kalendris) (59-aastaselt) |
| Amet | põllumees |
| Lapsed | Richard Cromwell, Henry Cromwell, Frances Cromwell |
| Autogramm | |
 | |
Cromwell oli Inglise kodusõjas üks parlamendi vägede (New Model Army) juhte, kes purustasid sõjas rojalistid. Pärast kuningas Charles I hukkamist 1649. aastal juhtis Cromwell lühiealist Inglise vabariiki (Commonwealth of England), vallutas Iirimaa ja Šotimaa ning valitses 1653. aastast surmani lordprotektorina.
Elulugu
muudaOliver Cromwell pärines Inglise alamaadlist ning elas elu esimesed 40 aastat suhteliselt silmapaistmatult. Tema suguvõsast oli küll pärit riigimehi, teiste seas kuningas Henry VIII kantsler Thomas Cromwell. Kuni onult päranduse saamiseni meenutas tema elustiil vabatalupojast farmeri oma. Pärast usulist pöördumist samal aastakümnel võttis Cromwell omaks sõltumatute puritaanide elulaadi. Valitsejana harrastas ta agressiivset ja tõhusat välispoliitikat, mis kujundas valitsetava maa tulevikku pikaks ajaks. Pärast tema surma varises Inglise vabariik aga kokku ning 1660. aastal tuli kuninglik suguvõsa taas võimule (Stuartite restauratsioon).
Ülimalt uskliku mehena, kes nimetas end puritaanide Mooseseks, uskus Cromwell kindlalt, et jumal juhib ta võidule. Siiski ei samastunud ta kunagi ühegi sekti ega teoloogilise seisukohaga ning pooldas ususallivust kõigi protestantlike rühmituste jaoks.[1]
1640. aastal valiti Cromwell Cambridge'ist algul Lühikese parlamendi (1640) ja seejärel Pika parlamendi (1640–1649) liikmeks. Inglise kodusõtta astus ta parlamendi ehk "ümarpeade" poolel, kus kerkis oskusliku ratsaväekomandörina kiiresti salgaülemast terve armee juhiks, purustades kuningas Charles I väed otsustavates lahingutes Marston Moori (1644) ja Nasby (1645) all. 1649. aastal oli ta üks Charles I surmaotsusele allkirjutanuist ning Päraparlamendi (Rump Parliament, 1649–1653) liige, mis valis ta juhtima Inglise sõjaretke Iirimaal 1649–1650. Samuti juhtis ta retke šotlaste vastu 1650–1651. 20. aprillil 1653 saatis ta Päraparlamendi jõuga laiali, luues lühiealise valitsusorgani, mida tuntakse Barebone'i parlamendi nime all. Ta keeldus küll kuningatroonist, kuid lasi endast 16. detsembril 1653 teha Inglismaa, Walesi, Šotimaa ja Iirimaa lordprotektori. Cromwell maeti Westminster Abbeysse. Pärast rojalistide võimuletulekut kaevati tema laip välja, pandi ahelaisse ning sel raiuti pea maha.
Surivoodil määras Cromwell enda järglaseks oma poja Richard Cromwelli, kes suutis võimul püsida vaid alla aasta.
Üks tema poegadest oli Henry Cromwell, Iirimaa lordasemik.
Ajalooline hinnang
muudaCromwell on üks kõige enam vaidlusi tekitanud isikuid Briti saarte ajaloos. Mõned ajaloolased nagu David Hume ja Christopher Hill on pidanud teda kuningatapjast diktaatoriks. Hill on kirjutanud, et Cromwelli võim "toetus tääkidele" ja oli sõjalise diktatuuri sümbol.[2][3] Samas on Cromwelli portree Hilli raamatus "God's Englishman: Oliver Cromwell and the English Revolution" märksa nüansirikkam ja keerukam. Teised, nagu Thomas Carlyle ja Samuel Rawson Gardiner, on pidanud teda vabaduse eest võidelnud kangelaseks. 2002. aastal Suurbritannias BBC korraldatud küsitluses valiti Cromwell 10 kõigi aegade suurima briti hulka.[4] Tema meetodeid võitluses Šotimaa ja Iirimaa katoliiklastega on nimetatud genotsiidiks või genotsiidilähedasteks.[5] Tema tegevust Iirimaal (Drogheda veresaun, Wexfordi piiramine) on karmilt kritiseeritud.[6]
Viited
muuda- ↑ "Inglise nonkonformismi ellujäämine ja inglaste tolerantne maine on osa tema pärandist," kirjutab David Sharp raamatus "Oliver Cromwell" (2003), lk 68
- ↑ Sharp, David (2003). Oliver Cromwell. Heinemann. Lk 60. ISBN 9780435327569.
Christopher Hill puts it bluntly when he writes that, in the last resort, Cromwell's power "rested on bayonets" ... ... ... as a symbol of military dictatorship
- ↑ Hill, Christopher (1972). God's Englishman. Penguin. Lk 148. ISBN 9780140214383.
in the last resort he was sitting on bayonets and nothing else
- ↑ "Ten greatest Britons chosen". BBC. 20. oktoober 2002. Vaadatud 27. november 2008.
- ↑ genocidal or near-genocidal:
- Brendam O'Leary and John McGarry, "Regulating nations and ethnic communities", p. 248, in Breton Albert (ed). 1995, Nationalism and Rationality, Cambridge University Press
- ↑ Ó Siochrú, Micheál (2008). God's executioner. Faber and Faber. ISBN 9780571241217.
Kirjandus
muuda- Maimu Tõldsepp "Cromwell: inglise riigimees ja väejuht". Sari Suurmeeste elulood, nr 52, Tartu: EKS, 1939, 218 lk
- Tatjana Pavlova "Cromwell", tõlkinud Margus Leemets, Tallinn: Olion, 1992, ISBN 5-460-00032-7
- Ian Gentles. "Cromwell : Jumala sõdalane ja inglise revolutsioon", tõlkinud Toomas Taul, Tallinn: Kunst 2014, 360 lk
Välislingid
muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Oliver Cromwell |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Oliver Cromwell |