Omastav kääne

Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".

Genitiiv esineb paljudes keeltes, näiteks eesti, albaania, araabia, armeenia, baski, hollandi, soome, gruusia, saksa, kreeka, ungari, islandi, iiri, ladina, läti, leedu, rumeenia, sanskriti, gaeli, tamili, telugu, türgi ja kõigis slaavi keeltes, välja arvatud bulgaaria ja makedoonia. Inglise keeles ei ole genitiivi, vaid possessiivne sufiks 's.

Eesti keel

Omastav kääne on koos nimetava ja osastavaga abstraktne kääne.

Omastaval käändel puudub tunnus.

Omastav on eelkõige käändsõna ja nominaalse verbivormi laiendi kääne. Laiendi-omastav vormistab:

• täiendit, nt maja aknad, ussi hammustus, surmanuhtluse pooldaja;
• eeslisandit, nt Vanemuise teater, Tamme Jürka;
• käändelise verbivormi tegevussubjekti, nt koera näritud kondid, See pole meie teha;
• võrdlusalust võrdlustarindeis, nt poisi pikkune;
• võrdlusalust liitsõnades, nt samblaroheline;
• tagasõnade laiendit, nt metsa taga.

Häälikuloolise arengu tõttu on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne akusatiiv. Enamikus keeltes erineb see omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab teatud tingimustel:

• täissihitist, nt Viskasime prahi lõkkesse;
• sellega sarnast aja- või hulgamäärust, nt Ootasin tunnikese ja tulin siis koju.

Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, st:

• konkreetses käändes arvsõna esikomponente, nt Kahekümne neljal inimesel oli elukohaga probleeme;
• rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt Korvitäie õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust sõprade ja töökaas­las­tega;
• samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt Ilusa ilmaga käisime mere ääres jalutamas.