Orgaaniline väetis

Orgaaniline väetis koosneb lagunenud looma- ja taimejäänustest ning loomade ja inimeste väljaheidetest (näiteks kompost ja põllukultuuride jäänused). Looduslikult esinevad orgaanilised väetised on loomade ja lindude jäänused, turvas, sõnnik, läga ning väljaheited.

Hobusesõnnik on loomne orgaaniline väetis

Kondijahu (tagumine kuhi) ja lihajahu (eesmine kuhi) saab väetisena kasutada

Kodune taimsete jäätmete kompostimine

Tööstuslik kompostimine

Erinevalt maheväetistest on põllumajanduses enamik väetisi ekstraheeritud mineraalidest (nt fosfaatmaak) või tööstuslikult toodetud (nt ammoniaak). Mahepõllumajanduses on õigusaktidega sätestatud, millised väetised on lubatud ja millised mitte.

Mineraalid

Mõningate määratluste järgi peetakse mineraale selgelt eraldatuks orgaanilistest materjalidest, kuigi kindlad orgaanilised väetised ja mullaparandajad, nagu guaano, turvas ja muud mineraalid on fossiilsed saadused, mis tulenevad loomade elutegevusest. Nagu näiteks roheline liivakivi (koosneb anaeroobsetest meresetetest), mõned lubjakivid (fossiilsetest teokarpide setetest) ja mõningad fosforiidid (fossiilne guaano). Turbal ei ole taimede jaoks toiteväärtust, kuid see parandab aeratsiooni ja vee absorbeerimisega mulda. Seda on tunnustatud kui kõige laialdasemalt kasutatud orgaanilist väetist ja üht parimat orgaanilist mullaparandajat.

Loomsed materjalid

Loomsete materjalide hulgas on ka loomade tapmisel saadavad saadused. Kondijahu, verejahu, nahad, kabjad ja sarved on tavapärased orgaanilise väetise algmaterjalid. Kalajahu ja sulejahu kasutatakse orgaanilise väetise tegemisel veidi harvem.

Kanade allapanu, mis koosneb saepuruga segatud kanasõnnikust on orgaaniline väetis, mis parandab suurema saagi saamiseks mulla tingimusi rohkem kui sünteetilised väetised. USA Põllumajandusuuringute Teenistuse (inglise keeles Agricultural Research Service – ARS) uuringutest selgus, et puuvillapõldudel, kus kasutati väetisena kanade allapanu, oli saagikus 12% suurem kui põldudel, kus kasutati sünteetilisi väetisi. Samade uuringute käigus toodi lisaks suuremale saagikusele positiivse küljena välja ka see, et kanade allapanu kasutamine väetisena on sünteetiliste väetistega võrreldes mitu korda soodsam.

Taim

Töödeldud orgaaniliste väetiste hulka kuuluvad kompost, foolhape, aminohapped ja vetikaekstraktid. Orgaanilisteks väetisteks loetakse ka näiteks ensüümiga lõhustatud valgud ja haljasväetis.

USA Põllumajandusuuringute Teenistuse uuringud on näidanud, et vetikad, mida kasutatakse lämmastiku ja fosfori äravoolu peatamiseks põldudelt, hoiavad ära vee reostumist ning lisaks saab neid vetikaid samal ajal kasutada ka orgaanilise väetisena. Sama organisatsiooni teadlased töötasid välja vetikatest sobiva vahendi, millega vähendada taimedele vajalike toitainete äravool ja parandada ojadesse, jõgedesse ja järvedesse voolava vee kvaliteeti. Lisaks avastasid nad, et neid toitainerohkeid vetikaid saab pärast kuivatamist kasutada ka väetisena kurgi- ja maisiseemikutele, sest see kiirendab nende kasvu rohkem kui sünteetilised väetised.

Töödeldud reovesi

Ehkki inimese väljaheited olid tavaliselt orgaanilise väetise allikaks, siis tänapäeval on selleks töödeldud reovesi, tuntud ka kui tahke bioaine. Tahke bioaine on mullaparandajana saadaval vähem kui 1% Ameerika Ühendriikide põllumajandusmaast. Töödeldud reovee taaskäitlemise väetiseks hoiavad ära selles sisalduvad tööstuslikud reostusained. Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium (USDA) keelab töödeldud reovee kasutamise mahepõllumajanduses, sest see võib sisaldada saasteaineid, ravimeid, hormoonravimeid, raskmetalle ja muid elemente. USDA nõuab kolmanda osapoole tunnistust suure lämmastikusisaldusega vedelate orgaaniliste väetiste müügiks USA-s. Rangete piirangute tõttu kasutatakse töödeldud reovett mahepõllumajanduses väga vähe.

Uriin

Loomse päritoluga kusiaine ehk karbamiid on maheviljeluses lubatud, aga sünteetiliselt toodetud karbamiid mitte. Ühine joon, mis on märgatav kõikides näidetes, on see, et maheviljeluses proovitakse läbi saada võimalikult vähese väetise töötlemisega, kui just ei toimu looduslikke protsesse või töötlemist, nagu toimub kompostimisel.

Ohud

Orgaanilise väetise kasutamisel tuleb järgida ettevaatusabinõusid, et vältida põhjavee ja veekogude reostamist ning antibiootikumiresistentsete geenide levitamist. Samuti eeldab orgaaniline väetamine sarnaselt sünteetilise väetisega läbimõeldud laotamist, et tagada selle tõhus kasutus.

Vaata ka

• Lutsern
• Tuhk
• Kompost
• Sõnnik
• Fosfaadid
• Mahepõllumajandus