Partituur
See artikkel vajab toimetamist. (September 2008) |
Partituur (inglise keeles musical score, itaalia keeles partitura, saksa keeles Partitur) on muusikas heliteose kõigi muusikainstrumentide partiide üksikasjaline üleskirjutus ülestikku noodijoonestikel.
Partituuris asetsevad
- kõik muusikainstrumentide partiid pillirühmade kaupa ülestikku, kusjuures kõiki ühel partituurileheküljel asetsevaid üheaegselt mängivate muusikainstrumentide partiisid nimetatakse süsteemiks. Nii kogu süsteemi kui ka iga pillirühma partiisid ühendab akolaad;
- kõik samal taktiosal kõlavad noodid samal vertikaaljoonel.
Partituuri erivormideks on partitsell ja klaviir.
Partituur on muusikalise struktuuri üks skeeme.
Partituurina laiemas tähenduses mõistetakse ka nooti kui muusika kirjalikku avaldumisvormi noodikirjas.
Sümfooniaorkestri partituur
muudaSümfooniaorkestri partituuris muusikainstrumentide partiid järjestatud ülevalt alla pillirühmade kaupa: puupillid, vaskpillid, löökpillid, näppepillid, klahvpillid, vokalistid, keelpillid. Pillirühma siseselt on partiid järjestatud vastavalt muusikainstrumendi diapasoonile ning sama instrumendi korral mängija järjekorranumbrile (näiteks 1. flööt, 2.flööt).
Muusikainstrumentide järjestus ülevalt alla sümfooniaorkestri partituuris:
Puupillid
muuda- pikoloflööt
- flööt (Fl)
- oboe (Ob)
- inglissarv
- pikoloklarnet
- klarnet (Kl või it. Cl)
- bassklarnet
- fagott (Fg)
- kontrafagott
Vaskpillid
muuda- metsasarv (Hrn või it. Cor)
- trompet (Trp või it. Tbe)
- alttromboon (it. Trb)
- tenortromboon
- tenor-basstromboon
- tuuba (Tba)
Löökpillid
muudavariant 1
muuda- häälestatavad: timpanid
- kindla helikõrguseta: triangel, kastanjetid, tamburiin, väike trumm, taldrikud, suur trumm, tamtamm
- kindla helikõrgusega: orkestrikellad, ksülofon
variant 2
muudaLöökpillid rühmitatakse mängijate kaupa.
Näppepillid
muudaKlahvpillid
muudaVokalistid
muudaKeelpillid
muuda- I viiul
- II viiul
- vioola
- tšello
- kontrabass
Kooripartituur
muudaKoori partituuris kirjutatakse naishääled viiulivõtmes, meeshääled bassivõtmes.
Kõrgeim naishääl on sopran ja madalaim kontraalt või alt. Nende vahele jääb metsosopran. Need kõrgused on ka poiste hääleulatuses (tuntud tiiskandina).
Madalaim meeshääl on bass ja kõrgeim tenor, nende vahele jääb bariton.