Paul I

Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797)

Paul (venepäraselt Pavel) kuulus Romanovite dünastiasse. Tema isapoolne vanaisa oli Holstein-Gottorfi hertsog Karl Friedrich ja vanaema Peeter I tütar Anna Petrovna. Tema isa oli Karl Peter Ulrich (venepäraselt Pjotr Fjodorovitš, 1762. aastal Venemaa keiser Peeter III) ja tema ema Preisi feldmarssali tütar Sophie Friederike (venepäraselt Jekaterina Aleksejevna, hilisem keisrinna Katariina II).

Noorus

Pauli sündimise ajal valitses Venemaad keisrinna Jelizaveta Petrovna, Peeter I ja Katariina I lastetu keskmine tütar. Ta võttis Pauli kohe pärast sündimist enda juurde. Ema Jekaterina Aleksejevna nägi last alles kaheksandal päeval, ja sedagi vaid korraks. Keisrinna Jelizaveta ei usaldanud last kellelegi, isegi mitte emale. Nii kasvaski Paul eraldatuna vanematest. Pärast Pauli kuueaastaseks saamist määras keisrinna Jelizaveta Petrovna Pauli kasvatajaks Nikita Panini, kes oli olnud Venemaa saadik Taanis (1747) ja Rootsis (1748–1760) ning Jelizaveta Petrovna hinnangul erudeeritud ning euroopaliku mõttelaadiga.

Sõjalistes harjutustes ning taktikas oli Pauli eeskujuks tolleaegse Euroopa eesrindlikem Preisi armee ja Preisi kuningriigi valitseja Friedrich II.

Paul oli oma emaga pidevas opositsioonis ja süüdistas teda oma isa Peeter III surmas. Vastasseis Katariinaga tekitas talle endale palju vastaseid, sest Katariina poliitika oli Venemaad tunduvalt tugevdanud ja teinud sellest euroopaliku suurriigi. Paulile aga olid tähtsamad põhimõtted kui pragmaatiline reaalpoliitika.

Paul I Venemaa keisrina

Katariina suri 1796. aasta 4. novembril. Paul krooniti keisriks 1797. aasta 5. aprillil. 42-aastane Paul hakkas võimule saanult kohe radikaalseid ümberkorraldusi tegema. Ta taastas Peeter I poolt muudetud Venemaa troonipärimisõiguse: trooni pidi pärima valitseja järglane meesliinis, naisliini esindaja aga vaid meesliini katkemisel. See seadus jäi jõusse 1917. aastani. Teise seadusega piiras Paul teoorjust: talupoegadele kohustuslikku tasuta mõisategu piirati kolme päevaga nädalas.

Välispoliitika

 Pikemalt artiklis Vene-Pärsia sõda (1796)

Sisepoliitika

Aastatel 1796–1799 omas riigivalitsemises suurt mõjuvõimu favoriit Aleksei Andrejevitš Araktšejev (Алексей Андреевич Аракчеев).

Riigipööre ja surm

Vandenõu organiseerisid Peterburi sõjakuberner Peter Ludwig von der Pahlen ja viitsekantsler krahv Nikita Petrovitš Panin Pauli poja Aleksandri teadmisel ja heakskiidul.

Paul I ja Eesti

Eesti ajalukku on Paul läinud asehalduskorra kaotaja ja Balti erikorra taastajana. Tema valitsemisajal ajal hakati Läänemere provintsidest ka nekruteid võtma.

Isiklikku

Paul I oli Venemaa keisri Peeter III ja Venemaa keisrinna Katariina II poeg.

Pauli esimene abikaasa oli Hessen-Darmstadti Wilhelmina Luisa von Hessen-Darmstadt (1755–1776).

Pauli teine abikaasa oli 7. oktoobrist 1776 Württembergi printsess Sophie Dorothee Auguste Louise ehk Maria Fjodorovna (1759–1828), kellega tal olid järglased:

• suurvürst Aleksander Pavlovitš (1777–1825), Venemaa keiser (1801–1825) Aleksander I;
• suurvürst Konstantin Pavlovitš (1779–1831);
• suurvürstinna Aleksandra Pavlovna (1783–1801), Austria ertshertsogi ja Ungari palatiini Joseph Anton Johanni abikaasa;
• suurvürstinna Jelena Pavlovna (1784–1803), Mecklenburg-Schwerini pärussuurhertsogi Friedrich Ludwigi abikaasa;
• suurvürstinna Maria Pavlovna (1786–1859), Saksi-Weimari-Eisenachi suurhertsogi Karl Friedrichi abikaasa ning Wilhelm I Preisimaa kuninganna (1861–1888) ja Saksamaa keisrinna (1871–1888) Augusta Marie Luise Katharina ema;
• suurvürstinna Jekaterina Pavlovna (1788–1819), Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburgi (1784–1812) ja Württembergi kuninga (1816–1864) Wilhelm I abikaasa;
• suurvürstinna Olga Pavlovna (1792–1795);
• suurvürstinna Anna Pavlovna (1795–1865), Madalmaade kuninga (1840–1849) Willem II abikaasa;
• suurvürst Nikolai Pavlovitš (1796–1855), Venemaa keiser (1825–1855) Nikolai I;
• suurvürst Mihhail Pavlovitš (1798–1849).

Kirjandus

• Henri Troyat, "Paul I: tsaar, keda ei armastatud". Tõlkinud Jana Porila, Eesti Raamat, Tallinn 2005, 200 lk.

Välislingid

• Jüri Kotšinev: Rüütellik isevalitseja Paul, Horisont Nr.3/2005

Eelnev Katariina II

Venemaa keiser 1796–1801

Järgnev Aleksander I