Peeglikatse
Peeglikatse on katse, millega tuvastatakse eneseteadlikkuse olemasolu inimestel ja teatud liiki loomadel.
Katse töötas välja biopsühholoog Gordon Gallup noorem 1970. aastal šimpansite ja teiste ahvide (1972, Amsterdam) imikute peal.
Imikud ja väikelapsed ei hakka iseennast peeglis ära tundma enne 12–20 kuu, teiste allikate kohaselt 18–24 kuu vanuseks saamist.
Testiga kontrollitakse katsealuse eneseteadlikkust. Uurides, kuidas reageerivad inimesed ja katseloomad peeglit nähes omaenese peegelpildile.
Katselooma näole tehakse maitsetu ja lõhnatu värvainega täpp ja tema ette asetatakse peegel, delfiinidele reflekteeriv pind. Teadlaste ülesandeks jääb vaadelda ja üles tähendada, kui sageli katsealune loom täppi puudutas või sellele tähelepanu pööras. Seejärel võrreldi tulemusi peeglita kontrollrühma tulemustega.
Šimpansid on läbinud katse ning ka teistel suurtel ahvidel – bonobotel ehk kääbusšimpansidel, orangutanidel ja gorilladel – on vastavat suutlikkust demonstreeritud. Hiljem on peegelkatse läbinud emased aasia elevandid ja isane silmikdelfiin (Tursiops truncatus).
Kirjandus
muuda- Lauri Jürisoo, Kas loom tunneb end peeglist ära? Sõltub loomast!, 04.04.2015
Välislingid
muuda- Diana Reiss, Lori Marino, Mirror self-recognition in the bottlenose dolphin: A case of cognitive convergence, PNAS, 98 (10) 5937-5942; https://doi.org/10.1073/pnas.101086398, 2001.
- Frans de Waal, Joshua M. Plotnik ja Diana Reiss, Self-recognition in an Asian elephant, (eneseteadlikkuse katse aasia elevantidel PNAS, 103 (45) 17053-17057, 2006.
- Youtube'i video: A Conversation With Koko