Vikipeedia

Pihtla vald

vald Saaremaal
 See artikkel räägib aastatel 1992–2017 eksisteerinud vallast; 1939. aastal loodud valla kohta vaata artiklit Pihtla vald (1939); veel varasema valla kohta vaata artiklit Pihtla vald (Püha kihelkond)

Pihtla vald oli vald Saare maakonna lõunaosas, mis sai valla staatuse 12. märtsil 1992.[4] Pihtla vald kattus suures osas Püha kihelkonnaga.

Pihtla vald
Pindala: 229 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 1382 (1.01.2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,0 in/km²
EHAKi kood: 0592[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Pihtla

Vald liitus 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus kõigi Saaremaal asunud valdadega ühtseks Saaremaa vallaks.[5]

Pihtla vald piirnes läänes Lääne-Saare, põhjas endise Leisi ja kirdes endise Valjala vallaga, lõunas aga umbes 40 kilomeetri ulatuses Liivi lahega.

Pihtla vallas asusid Kaali meteoriidikraater ja Püha Eelkäija Skiita nunnaklooster.

Pihtla viimane vallavanem oli Jüri Saar.[6]

Külad

muuda

Pihtla vallas oli 41 küla:

Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva-Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi ja Väljaküla.

Loodus

muuda

Pihtla valla halduspiiridesse jäi üks rahu: Allirahu; viis lahte: Ennu laht, Kasti laht, Laidevahe laht, Poka laht ja Sutu laht; ning kolm poolsaart: Kastilaid, Sandla poolsaar ja Vätta poolsaar. Laide ja saarekesi leidus valla idapiiril.

Pihtla vald asus paelaval, mis kerkib aeglaselt lõunast põhja suunas. Seal levib üpris ebaühtlase kattena rühksavi, mille peal on piirkonniti liivakuhjatisi, kruusakünniseid ja seljandikke. Rannaaladel on pinnakatteks moreen ja kruusad-liivad. Põhjavesi on rannaaladel keskmiselt või nõrgalt kaitstud.[7]

Kliima

muuda

Pihtla valla kliima kuulub läänemerelise kliimavaldkonna alla, Lääne-Eesti rannikuala ja saarte rajooni. Valdavad on edela- ja lõunatuuled, keskmise tuulekiirusega 5–6 m/s. Sademeid on muu Eestiga võrreldes vähem, keskmiselt 564 mm/aastas.[7]

Looduskaitse

muuda

Valla aladel on Allirahu looduskaitseala, Kasti maastikukaitseala, Laidevahe looduskaitseala, Liiva-Putla looduskaitseala, Pühametsa looduskaitseala ning Kaali maastikukaitseala. Pihtla vallas elab mitmeid kaitsealuseid liike, keskkonnaregistris on Must-toonekure püsielupaigad Salavere ja Kõljala külas, Merikotka püsielupaigad Kailuka, Kiritu ja Rahniku külas ning lilla mütsnarmiku ja lilla kübarnarmiku püsielupaigad Liiva külas.

Leidub veel palju kaitsealuseid liike: vööt-põõsalind, niidurüdi, suurkoovitaja, punaselg-õgija, liivatüll, väikekajakas, väiketiir, jõgitiir, randtiir, ristpart, sarvikpütt, punajalg-tilder, kodukakk, kanakull, hiireviu, sookurg, karukell, lääne-mõõkrohi, liht-randpung, niidu-asparhernes, soo-neiuvaip, laialehine neiuvaip, lood-angervars, rand-soodahein, randtarn, harilik porss, emaputk, kaunis kuldking, aas-karukell, harilik käoraamat, rohekas käokeel, kahelehine käokeel, suur käopõll, vööthuul-sõrmkäpp, tõmmu käpp, hall käpp, jumalakäpp, kuradi-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, balti sõrmkäpp, mets-õunapuu, künnapuu.[8]

Pihtla valla kuulsaim vaatamisväärsus on meteoriidi tagajärjel tekkinud Kaali kraater.

Looduslikest vaatamisväärsuste seas on ka Kangrusselja allikad, Laiamaa allikad, Salavere karstiala, Kaali tamm, Tõlluste tamm, Pihtla tamm ja Pihtla punaselehine pöök.

Kultuur

muuda

Pihtla vallas ilmus kord kuus infoleht Kraater.[9]

Vallas tegutses kaks kooli: Kaali Kool ja Pihtla Kool. Raamatukogusid oli kolm: Kaali raamatukogu, Pihtla raamatukogu ja Sandla raamatukogu.[10]

Keel

muuda

Pihtla vallas kõneldav murrak kuulub Saarte murde Ida-Saaremaa murrakurühma. Iseloomulik on näiteks "E" muutumine "Ä"-ks (enam-änam), "AA" ja "OO" muutumine diftongiks (taat-taet), kaashäälikuühendi puudumine sõna algul (krulli-rulli), tugevaastmeline seesütlev kääne (jalas-jalgas) jms rootsi keele mõjud.[11] Murdenäiteid saab kuulata Eesti Keele Instituudi fonoteegist. 2011. aasta rahvaloenduse käigus märkis end murdekeele oskajaks üle 400 Pihtla valla elaniku.

Mõisad

muuda

Pihtla valla aladel on asunud Püha kirikumõis (Pastorat Pyha), Kaali mõis (Sall), Kangruselja mõis (Kangren), Kõljala mõis (Kölljall), Pihtla mõis (Pichtendahl), Sandla mõis (Sandel), Tõlluste mõis (Töllist), Ilpla mõis (Ilpel), Reo mõis (Reo) ning vähem tuntud Ranna mõis (Sandla karjamõis, Strandhof), Kõljala karjamõis[küsitav] (ka Kölljall), Masa mõis (Massa) ja Sauküla mõis, (Saucküll).

Lisaks kuulusid Püha kihelkonna aladele ka mõningad mõisad, mis Pihtla valla piiridesse ei jää: Püha-Suuremõis (Grosenhoff in Pyha, hilisem Kaarma-Suuremõis, Kaarma vald), Loode mõis (Lodenhof, Kaarma vald), Kasti mõis (Kasty, Kaarma vald), Võrsna mõis (Würzen, Valjala vald) ja Kuressaare kirikumõis (Arensburgs Pastorath, Kaarma vald).[11]

Religioon

muuda

Püha külas asub Püha Jakobi kirik, kus tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Püha Jakobi kogudus.[12]

Reo külas asub Reomäe Apostel Andrease kirik, kus tegutseb Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Reomäe Apostel Andrease kogudus.[13] Aastast 2012 asub endises preestrimajas Püha Eelkäija Skiita nunnaklooster.[14]

Reeküla külas asub Reeküla palvemaja, kus tegutseb Eesti Metodisti Kiriku Reeküla kogudus.[15]

Sagariste külas asub Peeteli palvemaja, kus tegutseb Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Kuressaare Siioni kogudus, millega pisike Sagariste kogudus liitus.

Pihtla vallas asub ka arvukalt vanu looduslikke pühapaiku, mis seostuvad eelkõige maausuga. Tuntuim pühakoht on Kaali meteoriidikraater, kuid veel on näiteks Aami allikas ja Tammemägi Suure-Rootsis, Pihtla hiiemetsad, Kuusiku lageaid, Püha mets Kõljalas, Hiiepaju Haeskas, Neitsitemägi Kuusiku külas, Sütemägi Masa külas ja Tondikivi Ilpla külas.[16]

Merendus

muuda

Pihtla vallas asub väikelaevade sadam Kärsa sadam ning arvukalt paadisildu ja lautreid.

Samuti jäävad valla territooriumile Sääretüki tuletorn ning Allirahu (Sandla) tulepaak.[17]

Ristioja äärde jäävas Pällamõisa piirkonnas on juba muinasajal olnud intensiivne sadam, mis oli ilmselt terve Sutu lahe olulisim muistne sadamakoht. Sealt on arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud ka paadisilla jäänus.[18]

Pihtla vallas tegutsevad näiteks Kukessaare Sadama Selts, kalakasvatusfirma Ösel Harvest OÜ, kalatöötlemisettevõte Vettel OÜ ning paadiehitusega tegelev OÜ Vätta Puit.[19]

Veel vaatamisväärsusi

muuda

Pihtla vallas asub ka Ennu tuulik, tegutsenud on Saaremaa kurtide kool.

Sõprusvallad

muuda

Pihtla valla sõprusvallad on Sastamala vald Soomes ja Jomala vald Soomes Ahvenamaal.[20]

Elanikkond

muuda

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Pihtla vallas 12 inimest, kel oli mõni muu kodakondsus peale Eesti kodakondsuse. Välisriigis omas teist elukohta 48 inimest.

Ajalooliselt on Pihtla valla rannikualad olnud asustatud rannarootslastega. Rootslaste rahvuseripära säilis paiguti 17. sajandini.[21] Enim oli rootslasi ja nende järeltulijaid selle järgi nimetatud Suure-Rootsi ja Väike-Rootsi külas. Just Sutu poolsaarel kestis rootslaste asustus muust Saaremaast kauem, Põhjasõjani.[22]

Tuntud isikuid

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 23.03.2020.
  2. ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. ↑ Harju maakonna Raasiku valla ning Saare maakonna Kihelkonna, Kuressaare, Kärla ja Pihtla valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 12.03.1992)
  5. ↑ Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine
  6. ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  7. ↑ 7,0 7,1 "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 11. juulil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  8. ↑ http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPLCwFDMWMD6AB6uzHWDY0AV6mtFJo10
  9. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 11. juulil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  10. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 11. juulil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  11. ↑ 11,0 11,1 Trei, A. (2012). Pildikesi Püha kihelkonnast. Tallinn: Tallinna raamatutrükikoda.
  12. ↑ http://puha.eelk.ee/?Kogudus
  13. ↑ http://www.orthodoxa.org/EE/estonieEE/clergeparoisses/paroissesEE.htm
  14. ↑ http://www.eoc.ee/eesti-apostlik-oigeusu-kirik/skiita/
  15. ↑ http://www.metodistikirik.ee/index.php/et/kogudused-mainmenu-41/reekula-kogudus
  16. ↑ Saapar. M. (2008). Looduslikud pühapaigad Eestis Saare maakonnas Pihtla vallas. Uurimustöö.
  17. ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 12. juulil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  18. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 12. juulil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  19. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 12. juulil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  20. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 11. juulil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  21. ↑ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%BCha_kihelkond
  22. ↑ http://www.eki.ee/books/kohanimed/saaremaa_kohanimed.pdf

Välislingid

muuda
  Pihtla vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pihtla_vald&oldid=6677207"
  NODES
Note 1