Piiskopi tänav

‹ Kaart ajutiselt peidetud (?) ›

Piiskopi tänav on tänav Tallinna vanalinnas Toompea allasumis.

Tänav kulgeb Pika jala algusest Kiriku platsile. Tänava pikkus on umbes 80 m.

Hoonestus

Elamu Lossi plats 5 // Rutu tänav 1 // Piiskopi tänav 1. Kultuurimälestis nr 3006.^[1]
Elamu Kiriku plats 2 // Kohtu tn 2 // Piiskopi tn 2 // Pikk jalg 16 kvartalis, aadressiga Kohtu tn 2. Kultuurimälestis nr 3000^[2]. Aadlielamu lasi 1798. aastal ehitada perekond Kaulbars, alates 1814. aastast oli maja krahv H. H. Tiesenhauseni kasutuses. Parun Tolli aadlisuguvõsa hoonestik, 20. sajandi alguses tegutses Douglase tänav 2, parun Hermann Georg von Tolli hoones Henriette Fölschi asutatud Eestimaa Saksa Seltsi era-tütarlastekool "Henriettenschule". 1930. aastatel ehitati hoonesse korterid ja hoone natsionaliseeriti 1940. aastal Natalie Tollilt^[3]. Eesti NSV ajal tegutses hoones Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu.
Kiriku plats 3 // Piiskopi tn 3 // Rutu tn 2. Piiskopimaja, EELK Konsistooriumi hoone. Ajalooline Eestimaa piiskoppide residents^[4]. Venemaa keisririigi ajal asus hoones Douglase tänav 3 VELK Tallinna konsistooriumiringkonna Konsistoorium, kuni 1920. aastani elas hoones Eestimaa superintendent, kes oli ka Tallinna toomkiriku Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkoguduse ülemõpetaja. Maja oli siis ka Tallinna Toomkiriku saksa koguduse pastoraat. EELK Konsistoorium asus tol ajal hoopis Piiskopi tänav 3 hoones. 1934. aastal andis president Konstantin Päts oma dekreediga maja ja ka Kiriku tänav 8 maja Tallinna toomkirikule üle tasuta kasutamiseks. 1940. aastal võeti Kiriku plats 3 maja ära Nõukogude Liidu sõjaväe kasutusse ning tagastati kirikule 1991. aastal.

Ajalugu

Keskajal oli praegusel Piiskopi tänaval Toompea Suur linnuse Toome värav, mille lääneseinast on osa säilinud Lossi plats 6 Piiskopi tänava poolses seinas.

Piiskopi tänav Tallinnas on kandnud ajalooliselt nimetusi - Douglase^[5] tänav, Duglase tänav, Tuglase tänav, Kallaku tänav; saksa keeles Douglasstraße, Douglasberg, Bischofstraße; vene keeles Дугласская ул., Пийскопи, ул.^[6]

10. aprillil 1935. aastal Tallinna Linnavolikogu otsusega nimetati Piiskopi tänavaks.

13. juulist 1948 nimetati tänav Tallinna TRN Täitevkomitee otsusega Kallaku tänavaks, Piiskopi tänava nimetus taastati 13. novembril 1989. aastal, Tallinna RSN Täitevkomitee otsusega.

Viited

↑ 3006 Elamu Lossi plats 5, 17.-18.saj.) kultuurimälestiste riiklikus registris
↑ 3000 Elamu Kohtu t.2, 1798.a.) kultuurimälestiste riiklikus registris
↑ ENSV TEATAJA 19. novembril Nr. 47 1940, Art. 547. Tallinna linnas natsionaliseerimisele kuuluvate majade nimestik
↑ EELK Konsistooriumi hoone ehk piiskopimaja ja kabel, www.puhkaeestis.ee (vaadatud 24.08.2020)
↑ Aadlikust Rootsi sõdur, kellest sai Vene ajal Eestimaa kuberner, jaakjuske.blogspot.com, 15. mai 2016
↑ Piiskopi tn, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 15.07.2021)

Välislingid

[1] 3006 Elamu Lossi plats 5, 17.-18.saj.) kultuurimälestiste riiklikus registris

[2] 3000 Elamu Kohtu t.2, 1798.a.) kultuurimälestiste riiklikus registris

[3] ENSV TEATAJA 19. novembril Nr. 47 1940, Art. 547. Tallinna linnas natsionaliseerimisele kuuluvate majade nimestik

[4] EELK Konsistooriumi hoone ehk piiskopimaja ja kabel, www.puhkaeestis.ee (vaadatud 24.08.2020)

[5] Aadlikust Rootsi sõdur, kellest sai Vene ajal Eestimaa kuberner, jaakjuske.blogspot.com, 15. mai 2016

[6] Piiskopi tn, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 15.07.2021)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]