Puuriit

Puuriit (ka pinu) on korrapäraselt laotud küttepuude virn. Puuriita mõõdetakse ruumimeetrites (kuupmeetrites: ruumi või riida laius × pikkus × kõrgus), rahvapäraselt ruumides või rummides.^[1]

Puuriida ladumisviisid

Riida ladumiseks on mitmeid viise nii riida kuju valikul kui halgude asetamisel. Nii tekkis 2013. aastal Norras ühe puude lõhkumise ja kütmise telesaate tõttu vaidlus selle üle, kumba pidi peaksid halud riidas asetsema: kas koor üleval või all.^[2] Koore, ehk halu välimise külje asetus aga sõltub taas riida asukohast ja kujust. Kui halud on kuivas kuuris, siis pole halu paigutus tähtis, kui aga välitingimustes, katmata ja ringja kuhjana laotud, siis peaks halg olema riita asetatud nii, et koor on kuhja ülaosas pealpool. Sel juhul voolab vesi paremini ära ja tungib vähem kuhja sisemusse. Samuti oleneb halu asetus puidust, näiteks haab imab rohkem vett sisse ja ei sobi seetõttu pealmisse kihti, aga kask tõrjub paremini niiskust.^[3]

Puuriida ladumisel lähtutakse aastaajast, vajadusest, esteetikast ja piirkondlikest tavadest.

Kuhjad. Mõnes piirkonnas on tavaks laduda suured ringjad halukuhjad (vt Kuremäe klooster). Halukuhjadena laotud riida puudus on see, et riit on katteta, seega sajavad sademed sellele peale. Kuid on ka eeliseid: ümar, samas kõrge riit võtab vähem ruumi; tänu kõrgusele tuuldub ülemine osa virna laotud riidast paremini. Kui müürivirna laotakse halud võimalikult loodi, siis kuhjas haluriida ülemised osad laotakse kerge kaldega, et vesi paremini maha voolaks.^[4]

Virnad. Teisal aga kuivavad halud suve hunnikus ja laotakse sügisel, enne vihmaperioode kuuri edasi kuivama. Kuuris seisavad riidad reeglina müürjalt ja mitmes reas.^[5] Ka müürina laotud riit ei seisa iseeneslikult, stabiilsuse tagamiseks laotakse riida otstesse "postid" (risti asetatud halgude kihid), samuti "seotakse" riidad omavahel neid ühendavate halgudega. Ka võidakse õues seisva riida otstesse maasse rammida postid ja nende vahele pingutada traat, mis takistab postide ülemisi otsi laiali vajumast. Riitade vahele jäetaks paarisentimeetrised tuuldumisvahed.^[6]

Asukoht

Kuna puuriida eesmärk on küttepuitu kuivatada, siis peaks riit asuma kuivas ja hästi tuulduvas kohas. Selleks kasutatakse Eesti kliimas võimalusel kuuri, aga võimalik on puuriit ka vett tõrjuva materjaliga katta või varikatus ehitada.^[6]

Kasutusviisid

Puuriita kasutatakse ka kujunduselemendina või konstruktsioonivahendina, näiteks lehtla või grillkoja seinana.^[6]^[7]^[8]

Samuti ehitatakse puuriitade abil maju.^[9]

Esmapilgul lihtsakoeline konstruktsioon võib kujuneda otsustavaks ka kosimisel, nii on USA-s Maine'i traditsiooniliselt metsarohkes ja arenenud puidutööstusega osariigis neiud hinnanud kosilase väärtust tema laotud puuriida järgi.^[10]

Rakveres laoti metsapealinnaks saamise tähistamiseks 2012. aastal maailma pikim puuriit.^[11]

Etümoloogia

Puuriida otsa või keskele vaheliti risti laotavad halu "postid" võivad Saare- ja läänepiirkonnis kanda ka nimetust jumm. Teisal võib sama konstruktsiooni nimetus olla kletka^[12]^[13]

Ütlused

Rammus kuer ja suur puuriit näitab maja jõukust.

Sinna peresse mine kosja, kus rammus koer ja suur haopinu.^[14]

Mõistatused

Üks saun, sada akent?

Üks saun, sada ust?

Üks mõis ja tuhat akent? ^[15]

Vaata ka

Viited

↑ "Lugeja selgitab: Miks tekivad küttepuude koguse mõõtmisel pahatihti vaidlused". Maaleht. 21. aprill 2014. Vaadatud 10.02.2021.
↑ Laan, Triinu (26. veebruar 2013). "Kas halud peavad riidas olema koor üleval või koor allpool?". Maaleht. Vaadatud 10.02.2021.
↑ Kask, Ülo (24. november 2017). "Ekspert selgitab | Kuidas ikkagi puid riita laduda - kas koor all- või ülalpool?". Maakodu. Vaadatud 10.02.2021.
↑ Arak, Helen (3. september 2014). "Ümmargune puuriit". Õhtuleht. Vaadatud 10.02.2021.^{[alaline kõdulink]}
↑ Otsa, Maarja (11. august 2016). "Puuriit kui uhke aiakujunduselement". Maa Elu. Vaadatud 10.02.2021.
↑ ^6,0 ^6,1 ^6,2 Grün-Ots, Ille (7. september 2006). "AIA UUS AKSESSUAAR – KAUNIS PUURIIT". Ärileht. Vaadatud 10.02.2021.
↑ "Kuidas ägedat puuriita laduda". Maahommik. 16. märts 2019. Vaadatud 10.02.2021.
↑ Kohler, Vilja (13. detsember 2016). "Perenaine pole aastaid raatsinud ilusat puuriita kasutada". Tartu Postimees. Vaadatud 10.02.2021.
↑ Siniväli, Ann (24. september 2009). "Põhu- ja puuriitmajad koguvad populaarsust". Delfi. Vaadatud 10.02.2013.
↑ Miil, Liivi (3. aprill 2019). "Puude ladumine paneb proovile nii esteetilised kui ka praktilised oskused". Märjamaa Nädalaleht. Vaadatud 10.02.2021.
↑ "Metsapealinnaks saanud Rakveres laoti maailma pikim puuriit". ERR. 28. aprill 2012. Vaadatud 10.02.2021.
↑ "Jumm". Eesti murrete sõnaraamat. Vaadatud 13.9.2021.
↑ "EESTI MURRETE SÕNARAAMAT III köide 12. vihik kirikline – kohaline" (PDF). Eesti Keele Instituut. 2002. Vaadatud 13.9.2021.
↑ "Eesti vanasõnad". Eesti vanasõnad. Vaadatud 10.02.2021.
↑ Krikmann, Arvo (2010). "PÄRNUMAA VANASÕNADEST JA MÕISTATUSTEST". Eesti Kirjandusmuuseum. Vaadatud 10.02.2021.

[1] "Lugeja selgitab: Miks tekivad küttepuude koguse mõõtmisel pahatihti vaidlused". Maaleht. 21. aprill 2014. Vaadatud 10.02.2021.

[2] Laan, Triinu (26. veebruar 2013). "Kas halud peavad riidas olema koor üleval või koor allpool?". Maaleht. Vaadatud 10.02.2021.

[3] Kask, Ülo (24. november 2017). "Ekspert selgitab | Kuidas ikkagi puid riita laduda - kas koor all- või ülalpool?". Maakodu. Vaadatud 10.02.2021.

[4] Arak, Helen (3. september 2014). "Ümmargune puuriit". Õhtuleht. Vaadatud 10.02.2021.^{[alaline kõdulink]}

[5] Otsa, Maarja (11. august 2016). "Puuriit kui uhke aiakujunduselement". Maa Elu. Vaadatud 10.02.2021.

[:0-6] 6,0 ^6,1 ^6,2 Grün-Ots, Ille (7. september 2006). "AIA UUS AKSESSUAAR – KAUNIS PUURIIT". Ärileht. Vaadatud 10.02.2021.

[7] "Kuidas ägedat puuriita laduda". Maahommik. 16. märts 2019. Vaadatud 10.02.2021.

[8] Kohler, Vilja (13. detsember 2016). "Perenaine pole aastaid raatsinud ilusat puuriita kasutada". Tartu Postimees. Vaadatud 10.02.2021.

[9] Siniväli, Ann (24. september 2009). "Põhu- ja puuriitmajad koguvad populaarsust". Delfi. Vaadatud 10.02.2013.

[10] Miil, Liivi (3. aprill 2019). "Puude ladumine paneb proovile nii esteetilised kui ka praktilised oskused". Märjamaa Nädalaleht. Vaadatud 10.02.2021.

[11] "Metsapealinnaks saanud Rakveres laoti maailma pikim puuriit". ERR. 28. aprill 2012. Vaadatud 10.02.2021.

[12] "Jumm". Eesti murrete sõnaraamat. Vaadatud 13.9.2021.

[13] "EESTI MURRETE SÕNARAAMAT III köide 12. vihik kirikline – kohaline" (PDF). Eesti Keele Instituut. 2002. Vaadatud 13.9.2021.

[14] "Eesti vanasõnad". Eesti vanasõnad. Vaadatud 10.02.2021.

[15] Krikmann, Arvo (2010). "PÄRNUMAA VANASÕNADEST JA MÕISTATUSTEST". Eesti Kirjandusmuuseum. Vaadatud 10.02.2021.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]