Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
| Räim | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Heeringalised Clupeiformes |
| Sugukond |
Heeringlased Clupeidae |
| Perekond |
Heeringas Clupea |
| Liik |
Atlandi heeringas |
| Alamliik |
Räim |
| Trinaarne nimetus | |
|
Clupea harengus membras | |
See artikkel vajab toimetamist. |
Tavaline räim toitub planktonist. Hiidräim on röövkala ja sööb sageli ogalikke.[1]
Räim koeb kõval, kivisel või kruusasel põhjal 2–20 m sügavusel.[1]
22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.[2]
Välimus
muudaRäime keha on üsna lame, värvilt hõbedane ning tihti sinakasroheliste toonidega. Selja keskosas asub ainus seljauim. Soomused tulevad kergesti ära. Silmad on mõnevõrra suuremad kui atlandi heeringal.[3]
Tavaliselt on räim teistest heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikkune. Suguküpseks saab räim 2–3 aasta vanuselt, kui on 13–14 cm pikk. Esineb ka kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus on 33–37,5 cm.[3]
Tavaliselt kaaluvad räimed veidi üle 20 g.[4]
Peale suuruse eristab räime teistest atlandi heeringatest väiksem selgroolülide arv. Räimel on neid 54–57.[1]
Elupaigad
muudaEesti rannikuvetes saab eristada kolme räimeasurkonda: Liivi lahe räime, Läänemere kirdeosa avamereräime ja Soome lahe räime. [5] Kuna mõni asurkond koeb varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel.
Räim on kohastunud eluks riimvees ja suudab kohati elada isegi magevees, näiteks mõnes Rootsi järves.[1]
Räimed tööstuses
muudaRäim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Räime püütakse tavaliselt ranna lähedalt seisevvõrkude ja seisevnootadega.[1]
Rohkem kui pool saagist läheb konservide valmistamiseks (sprotid õlis ja räim tomatis). Erilise küpsetusmeetodi abil saadakse poolsuitsuräim. Väiksem osa saagist realiseeritakse jahutatult või külmutatult. Räime marineeritakse, suitsutatakse, praetakse või küpsetatakse hapukoore ja tilliga.
Räimed Araali meres
muuda1954–1956 prooviti räime aklimatiseerida Araali merre. Kolm aastat peale marja toomist Araali hakkasid räimed seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärineb. Räim sõi vähikesi (Diaptomus ja Dikerogammarus), kuid siiski hakkas räimede arvukus tunduvalt vähenema. Toidupuuduse, vaenlaste ja toidukonkurentide rohkuse tõttu ei tekkinudki Araali meres töönduslikku räimevaru.[1] Väikesearvuline räimepopulatsioon elab Väike-Araalis ka praegu.[6]
Räim nimena
muudaTallinnas Kakumäe asumis on Räime tänav. Tänav ulatub Kakumäe teelt Tiskre ojani ja sealt edasi mööda ojakallast Kakumäe lahe äärde.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Loomade elu", 4. kd., lk. 99
- ↑ Eesti rahvuskala on räim. Kala Teeb Head
- ↑ 3,0 3,1 Heli Shpilev. Rahvuskala räim. Kalastaja.
- ↑ Räime ja kilu positsioneerimine võrreldes teiste kalaliikidega. (Juuli 2009) Toidu- ja Fermantsioonitehnoloogia Arenduskeskus.
- ↑ P. J. Miller, M. J. Loates. "Euroopa kalad". Tõlkinud Tiit Raid. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006, lk. 82
- ↑ Qi, Jiaguo; Evered, Kyle T. (Eds.) "Environmental Problems of Central Asia and their Economic, Social and Security Impacts". Springer, 2008. ISBN 978-1-4020-8958-9.
Välislingid
muuda- Räim andmebaasis eElurikkus
- Tiit Raid: "Mõnda räimest, meie rahvuskalast" Eesti Loodus, juuli 2008
- Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis
- FishBase info for Clupeidae
- Miko's Phylogeny Archive
- Räim Eesti Ekspress, 1. märts 2007.
- R nagu Räim suure tähega EPL, 31. detsember 2008
- KALA!, ühismäng 2 milj tonnise räimevaru kasutamisest Läänemerel
- "Uuring: Läänemerest saab räimepüügi raportite kiuste kilumeri" ERR Novaator, 29. juuli 2022
- "Eesti rahvuskala elab Läänemeres arvatust poole vähem" ERR Novaator, 3. oktoober 2023