Rüütli tänav (Pärnu)

Rüütli tänav on tänav Pärnus Kesklinna linnaosas, mis kulgeb läänest itta ja on umbes 915 m pikk.^[1]

Kaart

Tänav algab Õhtu tänavalt ja lõpeb Vanapargi tänaval. See ristub Vana-Tallinna, Akadeemia, Vee, Munga, Nikolai, Pühavaimu, Hospidali, Hommiku, Ringi, Aia ja Pargi tänavaga. Tänav külgneb ka Iseseisvuse väljaku ning Jakobsoni pargi, Lastepargi ja Vabaduse pargiga.

Vee ja Hommiku tänava vahelisel lõigul on tänav autodele suletud. Hommiku tänavast Ringi tänavani on Rüütli ühesuunaline. Samuti on see ühesuunaline Ringi ja Aia tänava vahel. Mõlemal lõigul on võimalik sõita vaid Ringi tänava suunas. Ringi ja Aia vahelisele lõigule on paigaldatud allakäivad tõkkepostid, et vajadusel saaks selle autoliiklusele sulgeda.

Rüütli tänavat peetakse Pärnu peatänavaks, kuna see on olnud ajalooliselt tähtis kaubandustänav ning ka tänapäeval asuvad tänava ääres mitmed poed, asutused ja kohvikud.

Nimi

Tänava ajalooline saksakeelne nimi oli Ritterstraße (eesti keeles Rüütli tänav). 1930. aastate riikliku patriotismilaine harjal tekkis nime vastu tõrge ja 1936. aastal nimetati tänav ümber Kalevi tänavaks. Pärast 1940. aasta punapööret nimetati tänav V. Kingissepa tänavaks, kuid Saksa okupatsiooni ajal nimetati uuesti Kalevi tänavaks. 1989. aastal taastati tänava esialgne nimi – Rüütli.^[2]^[3]

Ajalugu

Rüütli tänav tekkis 17. sajandil, kui Rootsi Kuningriik asus Pärnust ehitama moodsat merekindlust. Tänav kulges sirge joonena kahe linna bastioni – Luna ja Sol vahel. Ehituse käigus toodi linna turuplats, mis varem asus Pika tänava alguses Nikolai kiriku lähedal, Rüütli tänava äärde, kus tänapäeval asub Lastepark^[4]. Turuplatisi ümbrusesse said elamuehitusõiguse ülikud, seega muutus Rüütli tänav üheks linna tähtsamaks tänavaks.^[3]

1834. aastal kustutati Pärnu kindluslinnade nimistust ja linnavõim asus Rootsi-aegset kindlust likvideerima.^[5] Kui varem lõppes tänav Hommiku tänaval, siis 1860. aastatel tänavat pikendati. Oluline oli ka raudtee jõudmine Pärnusse 1896. aastal, kuna raudteejaam kerkis tänava äärde praegusele Iseseisvuse väljakule. Kuna rongide müra ja vedurite aur raudteejaama ümbrusesse elamuhooneid ehitama ei kutsunud, siis esialgu kerkisid piirkonda mitmed ühiskondlikud hooned, nagu Issandamuutmise kirik (1904) ja Endla teatri maja (1911).^[3]

1930. aastatel viis Pärnu linn raudteejaama jõe poole ja vabaks jäänud alale kavandati Konstantin Pätsi nimelist platsi, mille äärde pidi kerkima mitu uut väljapaistvat hoonet. Platsi jõepoolsele servale ehitatigi Eesti panga Pärnu osakonna jaoks uus pangamaja. Puhkenud sõja tõttu jäid ülejäänud plaanid teostamata.^[3]

Rüütli oli Pärnu üks esimesi tänavaid, mis sai 1938. aastal asfaltkatte.^[3]

1944. aasta lauspommitamise tagajärjel kadusid Akadeemia ja Vee tänava vahelistes kvartalites asunud hooned. Tühjaks jäänud alale rajati 1967. aastal Endla teatri uus hoone ja 1973. aastal Jakobsoni park. Pommitamise tagajärjel süttinud Endla teatri maja ei taastatud, vaid selle asemele ehitati seitsmekorruseline hotell.^[3]

2005. aastal muudeti tänava Vee ja Hommiku vaheline lõik jalakäijate tänavaks ning 2006. aastaks asendati samal lõigul asfaltkate kiviparketti vastu. Uuendamise käigus paigaldati tänavale ka muuliimitatsioon, uus tänavavalgustus ja pingid.^[6]

2018. aastal Rüütli platsi rekonstrueerimise käigus paigaldati tänava Ringi ja Aia vahelisele lõigule tänavakividest kate ning lõigu mõlemasse otsa pandi tõkispostid, mis sõltuvalt aastaajast ja platsil toimuvatest üritustest kas tõstetakse üles või lastakse alla.^[7]

Kuna 21. sajandi alguses on Pärnusse rajatud mitmeid kaubanduskeskuseid, mis asuvad Rüütli tänavast kaugemal, siis tänav on kaotamas oma kaubanduslikku tähtsust. Seetõttu on tänava äärest ära kolinud mitmed ettevõtted ja asutused ning linna peatänav on jäänud inimestest võrdlemisi tühjaks.^[8]^[9]

Tänava hoonestus

Rüütli tänaval asuvad väljapaistvamad hooned:

Rüütli 1a – Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa maja
Rüütli 2, Rüütli ja Vana-Tallinna tänava nurgal, on osa ajaloolisest Pärnu Saksa Seltsi Saksa poeglaste gümnaasiumi koolihoonest, mis kuulub mõtteliselt ja visuaalselt kokku hoonemahuga aadressil Õhtu põik 3. Eesti NSV ajal kasutati hoonet Klementi nimelise Pärnu õmblusvabriku filiaali tootmishoonena. Hoone on rekonstrueeritud 1998. aastal büroohooneks^[10].
Rüütli 14 // Nikolai 7^[11], Rüütli ärikeskus. Maja hävis tulekahjus 1947. aastal, kuid 1998. aastal valminud kuni neljakorruseline hoone on ehitatud vanale vundamendile. Hoones on asunud Ühispanga kontor (praegu pubi Sweet Rosie), perekonnaseisuaktide registreerimise büroo ja Pärnu õnnepalee^[12]. Hoones asub ka Pärnu Postimehe toimetus.
Rüütli 19 – Pärnu Maakohtu ja Tallinna Halduskohtu maja
Rüütli 21/23/25 – Mohri maja hoonetekompleks
Rüütli 28 ehk Uttopärdi maja, enne teist maailmasõda Pärnu Eesti Laenu-Hoiu Ühisus, kindlustusselts, Eesti Pärnu osakond, Riigipanga Pärnu osakonna maja^[13]
Rüütli 30, kivist elumaja, mis ehitati kaubamaja Jacob Jacke & Co-le 20. sajandi algusaastatel. 1930. aastatel asus hoones Tallinna Krediitpanga osakond, hiljem 1941. aastast Pärnu linna keskraamatukogu^[14].
Rüütli 40 – kunagine koolihoone ja apteek. Tänapäeval asuvad hoones ööklubid.
Rüütli 40a – endine pangahoone. Hoones asub Pärnu Uue Kunsti Muuseum.
Iseseisvuse väljak, Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk
Rüütli 44 – Pärnu Hotell.
Rüütli 45 – hoones asub hotell Bristol ja mitu toitlustusasutust.

Galerii

Rüütli tänava algus
Rüütli tänav (2007)
Rüütli tänav öösel (2005)
Rüütli 2
Rüütli 2
Rüütli 14, 16 ja 27
Rüütli 19 (2014)
Rüütli 21, ait Pärnu kesklinnas Rüütli, Nikolai, Vee ja Kuninga tänava vahelisel alal krundi sügavuses
Rüütli 22 (2006)
Rüütli 24
Rüütli 26
Rüütli 41
Rüütli 43 ja 45
Rüütli tänava lõpp
Rüütli 18
Rüütli 20
Rüütli 22