Rahandusministeerium
|
See artikkel räägib Eesti ministeeriumist; üldmõiste kohta vaata artiklit Rahandusministeerium (üldmõiste) |
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2009) |
Rahandusministeerium on Eesti riigi valitsusasutus. Rahandusministeeriumi ülesanne on valitsuse maksu-, finants- ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine.
 | |
 Ministeeriumide ühishoone (2017) | |
| Asutatud | 1918 |
|---|---|
| Asukoht | Suur-Ameerika 1, Tallinn |
| Rahandusminister | Mart Võrklaev |
| Kantsler | Merike Saks |
| Asekantslerid | Kaur Kajak, Evelyn Liivamägi, Sven Kirsipuu, Kaia Sarnet |
| Allorganisatsioonid |
Maksu- ja Tolliamet Statistikaamet Keskkonnainvesteeringute Keskus Eesti Loto Riigi Kinnisvara |
| Eelarve maht | 382 miljonit € (2023) |
| Veebileht | https://www.fin.ee |
Eesti rahaministeerium loodi aastal 1918 ja taasloodi rahandusministeeriumina 1990. aastal.
Alates 17. aprillist 2023 on rahandusminister Mart Võrklaev.
Valitsemisala
muudaRahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad valitsusasutused on:
Ministeeriumi valitsusalas on ka sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, äriühingud Eesti Loto ja Riigi Kinnisvara, avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu ning Raamatupidamise toimkond ja Audiitorite kutsekomisjon.
Ajalugu
muuda
Eesti rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. Ministriks sai Juhan Kukk. Tööle sai ministeerium asuda Tallinnas Estonia puiesteel aga alles 1918. aasta lõpus pärast Saksa okupatsioonivägede lahkumist Eestist, Toompuiestee 3 hoones. Rahaministeeriumi ülesanneteks oli riigi rahanduse korraldamine, rahamärkide emissioon (alates 1919.a. märtsist koos Eesti Pangaga), sise- ja välislaenude organiseerimine, maksumäärade väljatöötamine ja riigi tuluallikate leidmine, riigieelarve ja selle täitmise aruande koostamine, riigi kulude ja tulude arvestamine.
Eesti rahaministeerium koosnes algul ministeeriumi kantseleist ja neljast struktuuriüksusest: Riigikassast, Otsekoheste maksude peavalitsusest,[1] Aktsiisi peavalitsusest[2] ja Tolli peavalitsusest.[3] Ministeeriumi juures tegutsesid ka Tulumaksu peakomitee, Otsekoheste maksude peakomitee ning hiljem Iseäraliste kinnistusasjade komitee ja Tollikomitee.
Aastatel 1920–1922 töötas rahaministeeriumi koosseisus riigi rahaasjanduse keskarvepidamise osakond, mis toodi üle Riigikassa Peavalitsusest ja viidi 1. oktoobril 1922 uuesti tagasi Riigikassa alluvusse. Aastatel 1919-1921 töötas rahaministeeriumi juures palganormeerimise komisjon, mis 1922. aastal liideti Riigikassa eelarve komisjoniga. 1922. aastal viidi Iseäraline Kinnitusasjade Komitee ja kinnitusosakond, mille ülesandeks oli järelevalve kindlustusasutuste tegevuse üle Siseministeeriumi alluvusest Rahandusministeeriumi alluvusse. 1923. aastal moodustati Rahaministeeriumi juurde Kinnisvarade Hindamise Amet (Koplis Volta peahoones), mille ülesandeks oli maal asuvate kinnistute uute maksustusaluste väljatöötamine[4]. 1927. aastal seoses riigiasutuste koosseisude üldise koondamisega liideti Rahaministeeriumi (asukohaga Kohtu tänav 8) ja Riigikassa kantseleid ja arveosakonnad ühtseks Rahaministeeriumi ja Riigikassa sekretariaadiks[5].
Valitsusasutuste struktuur muutus Eestis 1929. aastal, mil 1. juulil loodi rahaministeeriumi ja kaubandus-tööstusministeeriumi ühendamisel Majandusministeerium. Ühendatud ministeeriumi ülesandeks oli rahanduse ja krediidinduse, samuti riigimajapidamise korraldamine ja üldjuhtimine; kaubanduse, tööstuse, kindlustuse ja laevanduse korraldamine ning järelevalve.
Rahanduse Rahvakomissariaat/ministeerium
muudaPärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta suvel reorganiseeriti senine majandusministeerium Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaadiks. ENSV Rahanduse Rahvakomissariaat asutati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 25. augustist 1940.a, senise Majandusministeeriumi reorganiseerimise teel, rahanduse rahvakomissariks sai Karl Keerdo. 1946. aastal nimetati rahanduse rahvakomissariaat ümber Eesti NSV Rahandusministeeriumiks.
ENSV Rahandusministeerium, temale alluvad riikliku kindlustuse organid ning teised asutused ja organisatsioonid, samuti rajoonide, linnade ja linnarajoonide rahvasaadikute nõukogude täitevkomitee rahandusosakonnad ja Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Rahandusvalitsus moodustasid Eesti NSV Rahandusministeeriumi süsteemi.
29. märtsist 1990.a. kinnitas Eesti NSV Valitsus "Eesti NSV Rahandusministeeriumi põhimääruse"[6], millega Eesti NSV Rahandusministeerium on riigivalitsemise keskorgan, kes teostab Eesti NSV Valitsuse rahanduspoliitikat.
Vabariigi Valitsuse määruse nr 356, 29.12.1992 kohaselt reorganiseeriti Majandusministeerium ja Rahandusministeerium alates 04.01.1993 Rahandusministeeriumiks[7].
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Otsekoheste Maksude Valitsus, 1918-1930. ERA.16, The National Archives of Estonia
- ↑ Aktsiisivalitsus, 1918-1930. ERA.844, The National Archives of Estonia
- ↑ Tolli Peavalitsus, 1919-1930. ERA.4695, The National Archives of Estonia
- ↑ Kaur Sundla, KINNISVARA HINDAMISE ARENG EESTI VABARIIGIS I JA II ISESEISVUSE AJAL[alaline kõdulink], EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond. Tartu 2014
- ↑ Rahaministeerium, 1918-1929, The National Archives of Estonia, ERA.20
- ↑ "Eesti NSV Rahandusministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta. Eesti NSV Rahandusministeeriumi põhimäärus, Vabariigi Valitsuse määrus nr. 68, RT/90/11/ 167
- ↑ Eesti Vabariigi Majandusministeerium, 1990-1992, The National Archives of Estonia, ERA.5045