Ressi Kaera (15. november 1923 Tallinn21. aprill 2016) oli ema poolt juudi rahvusest Eesti ajakirjanik ja kunstikriitik.

Ta sündis farmatseudi ja laulja perekonnas. Aastal 1941 lõpetas ta Tallinna 9. Keskkooli (endine Riiklik Inglise Kolledž). Ta oli aastatel 19411944 koos emaga NSV Liidu tagalas, kus ta töötas Moskva Kehakultuuri Instituudi juures. Pärast sõda töötas ta mõnda aega Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee inspektorina, seejärel kuni 1948. aastani Eesti NSV Riikliku Filharmoonia repertuaariala juhatajana. Aastast 1949 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis kunstiajalugu, lõpetades õpingud töö kõrvalt 1963. aastal.[1]

Ta oli aastatel 19511973 ajalehe Sirp ja Vasar kunstiosakonna juhataja. Aastatel 19741994 oli ta ajalehe Literaturnaja Gazeta korrespondent, seejärel tegutses ta vabakutselisena.

Ta on kirjutanud näitusearvustusi (Johannes Võerahansu näitus Tallinnas (Sirp ja Vasar, 1. mai 1958)), tutvustanud Armeenia (sealhulgas Martiros Sarjani loomingut (Sirp ja Vasar, 29. mai 1964)) ja Gruusia kunsti (Tbilisi näitusesaalides (Sirp ja Vasar, 17. mai 1968); Paar avastust Gruusiamaal (Sirp ja Vasar, 18. juuni 1971)). Aastatel 19731978 avaldas ta intervjuusid kunstnikega (Alo Hoidre, Günther Reindorff, Avo Keerend, Richard Kaljo, Eerik Haamer, Lepo Mikko, Aino Bach, Johannes Võerahansu ja Valve Pormeister).

Viited

muuda
  1. Õpingud Tartu Riiklikus Ülikoolis. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.5311.7/64.191

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda
  NODES