Riigi Ringhääling
- Mitte segi ajada Eesti Rahvusringhäälinguga
Riigi Ringhääling oli 1. juulil 1934 riigistatud O/ü Raadio Ringhäälingu tegevust Fred Olbrei juhtimisel jätkanud ringhääling Eestis.[1] See kuulus ühena üheksast asutusest Teedeministeeriumi koosseisu. Riigi Ringhääling lõpetas tegevuse 1941. aastal.[2] Riigi Ringhääling on praeguse Eesti Rahvusringhäälingu eelkäija.
| Asutatud | 1934 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1941 |
| Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
| Riigi Ringhäälingu direktor | Fred Olbrei |
| Allorganisatsioonid |
Tallinna raadiosaatejaam Tartu raadiosaatejaam Türi raadiosaatejaam |
O/ü Raadio Ringhäälingule, mille kontsessioon lõppes 30. juunil 1934, maksti varade eest 110 000 krooni.
Riigi Ringhäälingul olid saatjad Tallinnas Lasnamäel (lainepikkus 219,6 m) ja Tartus (lainepikkus 586 m), uus saatja ehitati Türile (lainepikkus 410,4 m), kasutusele võeti moodne reportaažiauto. Vabariigi Valitsuse otsusega 5. detsembrist 1938 tunnustati vajalikuks raadiohoone ehitamine Kreutzwaldi tänava ja Faehlmanni tänava nurgale Tallinnas.
Keskmine saatekava kestus päevas oli 1938. aastal 8 tundi 51 minutit.
1939. aastal hakkas senise kolme raadioajakirja asemel ilmuma Raadioleht.
1. mail 1940 oli raadioabonente 93 514, kellest asus linnades 48 649 ja maal 44 865.
Kolonel Friedrich Olbrei vabastati omal soovil Riigi Ringhäälingu direktori ametikohalt, arvates 21. augustist 1940[3] ja Riigi Ringhäälingu direktoriks, arvates 21. augustist 1940 nimetati Paul Uusmann[4]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Olev Kenk (18.12.2021). "Raadio käivitasid 95 aastat tagasi Eestis erajaama loonud kaks entusiasti". ERR. Vaadatud 20.12.2021.
- ↑ Ilvi Rauna. Riigi Ringhäälingu muusikaalasest tegevusest 1930. aastate keskel.[1] Teater. Muusika. Kino, 2003/1.
- ↑ 1092. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 257., Riigi Teataja, nr. 107, 22 august 1940
- ↑ 1096. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 262., Riigi Teataja, nr. 107, 22 august 1940