Rippaed on terrassile kujundatud iluaed.[1] See koosneb vertikaalsetel tehislikel aladel kasvatatavatest taimedest ning võib esineda mitmel kujul, nagu näiteks katuseaiana, kuid seda saab alati kirjeldada aiana, mis on istutatud maapinnast kõrgemale. Rippaia peamised eesmärgid on ruumi kasutuse optimeerimine, õhu kvaliteedi parandamine ja silmailu.[2]

Rippaed Münchenis.

Ajalugu

muuda

Teadaolevalt kõige vanemad rippaiad (Semiramise rippuvad aiad) asusid Babylonis, mis kuuluvad Antiikmaailma Seitsme Maailmaime hulka. Arvatakse, et rippaiaiad rajati Babüloonia kuninga Nebukadnetsar II (605–562 eKr) valitsemisajal selleks, et rahuldada tema abikaasa, kuninganna Amytise, igatsust tema kodumaa Media rohke taimestiku järele. Mõne allika kohaselt olid aiad kuninga armastuse sümbol oma kuninganna vastu ning katse ehitada talle paradiis Babüloonia maastike keskel.[3]

 
Babüloni rippaiad.

Rippaiad tänapäeval

muuda

Kaasaegsed rippaiad (mida sageli nimetatakse vertikaalseteks aedadeks või rohelisteks seinteks) on uuenduslikud ja jätkusuutlikud arhitektuurilised rajatised, mille eesmärk on viia taimestik linnakeskkonda, kus ruum on piiratud.

Babüloni legendaarsed rippuvad aiad olid kivisammaste ja seintega toestatud ridaelamuaiad. Kaasaegsetes rippaedades kasutatakse täiustatud tehnoloogiaid ja materjale, et luua vertikaalseid maastikke hoonete välispindadele, siseseintele ja isegi eraldiseisvatele struktuuridele.[4]

Rippaedade positiivne mõju

muuda

Kasu keskkonnale: rippaiad aitavad parandada õhukvaliteeti, sidudes süsinikdioksiidi ja vabastades hapnikku. Samuti pakuvad nad elupaiku lindudele, putukatele ja muule elusloodusele, edendades linnapiirkondades bioloogilist mitmekesisust.

Soojusisulatsioon: rippaedade taimestik toimib loodusliku isolaatorina, aidates reguleerida temperatuuri ja vähendada hoonete energiatarbimist, kütte- ja jahutuskulusid ning aidata kaasa energiasäästlike hoonete projekteerimisele.

Müra vähendamine: rippaedades kasvavad taimed aitavad vähendada mürasaastet tiheda asustusega piirkondades.[2]

Viited

muuda
  1. "[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009". eki.ee. Vaadatud 25. aprillil 2024.
  2. 2,0 2,1 Radić, Mina; Brković Dodig, Marta; Auer, Thomas (2019-01). "Green Facades and Living Walls—A Review Establishing the Classification of Construction Types and Mapping the Benefits". Sustainability (inglise). 11 (17): 4579. DOI:10.3390/su11174579. ISSN 2071-1050. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  3. Cartwright, Mark. "Hanging Gardens of Babylon". World History Encyclopedia (inglise). Vaadatud 25. aprillil 2024.
  4. "Vertikaalne aed – moodne lahendus väikese aia jaoks -". Horticom. 21. märts 2020. Vaadatud 14. mail 2024.
  NODES