Rocky Marciano

Rocky Marciano (sündinud Rocco Francis Marchegiano; 1. september 1923 Brockton, Massachusetts – 31. august 1969 Newtoni lähedal, Iowa) oli Ameerika Ühendriikide poksija. Ta oli 23. septembrist 1952 kuni 30. novembrini 1956 elukutseliste poksijate raskekaalu maailmameister.

Ta alustas poksimist sõjaväes ja pidas amatöörina 12 kohtumist. Elukutseliseks läks ta 1947 ja pidas 49 matši, millest võitis kõik, neist 43 nokaudiga. Ta on läbi aegade ainus raskekaalu maailmameister, kes oma elukutselise karjääri jooksul ei kaotanud ühtki kohtumist.

Maailmameistriks tuli Marciano 23. septembril 1952 võiduga 38-aastase maailmameistri Jersey Joe Walcotti üle. Walcott lõi Marciano avaraundis põrandale, kuid pärastpoole muutus Marciano poks paremaks ja 13. raundis lõi ta Walcotti nokauti. 15. mail 1953 kaitses ta oma tiitlit Walcotti vastu, nokautides tolle juba avaraundis.

Teist korda kaitses Marciano tiitlit 24. septembril 1953 Roland La Starza vastu, kes märtsis 1950 oli Marcianot peaaegu võitnud (kohtunike hääled 6:4). Seekord võitis Marciano tehnilise nokaudiga 11. raundis. See oli Marciano ainus kohtumine, mille ta võitis tehnilise nokaudiga.

Seejärel kaitses Marciano tiitlit kaks korda, 17. juunil ja 17. septembril 1954 endise maailmameistri Ezzard Charlesi vastu. Charles sai ainsaks meheks, kes suutis Marciano vastu 15 raundi vastu pidada, ent kohtunikud hääletasid Marciano võitjaks. Korduskohtumise võitis Marciano juba nokaudiga 8. raundis.

Viimastes kohtumistes võitis Marciano Euroopa meistrit inglast 16. mail 1955 Don Cockelli ja Archie Moore'i 21. septembril 1955, mõlemat nokaudiga 9. raundis.

27. aprillil 1956 teatas Marciano, et loobub spordist. Ta tegutses telekommentaatori ja kohtunikuna.

Juulis 1969, pisut enne surma mängis ta iseennast ulmefilmis "The Superfight: Marciano vs. Ali", kus kujutatakse Marciano ja Muhammad Ali kohtumist, kusjuures mõlemad on elu parimas vormis. Filmis võidab Marciano 13. raundis nokaudiga.

Rocky Marciano hukkus lennuõnnetuses Iowas teel oma sünnipäevapeole. Ta oli reisijana väikelennukis Cessna 172 koos lenduri Glenn Belzi ja itaalia päritolu mafiooso Louis Fratto 22-aastase poja Frankie Farrelliga. Ilm oli väga halb, oli öö, piloot oli kogenematu ja tal polnud õigust öösel lennata. Lennuki kütus oli lõppemas, Belz püüdis maanduda väikesel lennuväljal Newtoni lähedal, kuid 3 km enne maandumisrada takerdus puulatva ja kukkus alla. Kõik kolm hukkusid. Uurimine tuvastas õnnetuse põhjusena lenduri vea.