Ropendamine viitab kõne- või kirjakeelele, kus kasutatakse sündsusetuid sõnu või väljendeid[1], mis on vulgaarsed, ebaviisakad, labased ja solvavad. Ropud ehk obstsöönsed sõnad ja väljendid on kujunenud välja vandesõnadest. [2] Roppuseid sisaldav keelekasutus ehk ropendamine tekitab ühiskonnas ja keelekultuuris vastuolu.

Koomiksites ja animatsioonides kujutatakse ropendamist tihti ebamääraste sümbolitega, mis asendavad sõnu. [2][3]

Ropendamist iseloomustavad ühiskondlike normide seisukohast räpased, rõvedad, nilbed või häbitud sõnad. Ropendamisel kasutatavad sõnad ja fraasid on peamiselt seotud usundite, privaatsete kehaosade, suguühte või kehaliste funktsioonidega. [4] Roppe sõnu kasutatakse kõnekeeles solvamise või halvustava hinnangu andmise eesmärgil, seega võivad sõnad saada ropu tähenduse konteksti kaudu.[4] [2]

Eestikeelse väljendi ropendamine vasteks võib pakkuda ingliskeelse termini profanity (mitte ajada segamini eestikeelse sõnaga profaanne). Sõna profaanne viitab eesti keeles ilmalikule, mittekiriklikule ja argielule ning otsene seos ebameeldiva keelekasutusega puudub.[5] Ingliskeelne termin profanity tähendab otsetõlkes 'jumalateotuslik ja rõve keelekasutus'.[2]

Ajalugu

muuda

Ropendamine sai alguse vandumisest ning vanadest vandesõnadest, mis pärinevad piiblist (nt kurat).[2] Väljendi vandumine algtähendus on 'pühaliku lubaduse ehk vandetõotuse andmine', millest kujunes uus tähendus –  ebaviisakate vandesõnade kasutamine. Vandesõnu hakati kasutama vulgaarses kontekstis.[2]

Kaasaja sõnavaras esinevad roppused ja vandesõnad kujunesid peamiselt keskajal. Vandumist ja ropendamist põhjustas uskumus, et vandesõnad mõjutavad negatiivselt kõrgemaid taevaseid jõude.[6]

Psühholoogilised põhjused

muuda

Igapäevases keelekasutuses esineb ropendamist hoolimata soost või vanuserühmast, kuigi on kujunenud arusaam, et vulgaarne sõnakasutus on iseloomulik teismelistele. Roppe sõnu ja väljendeid kasutatakse selleks, et äratada tähelepanu, provotseerida, halvustada või kedagi/midagi paika panna. [7] Ropendamisel kasutatavate väljendite labasus ja vulgaarsus tõmbab tähelepanu, sest vänged sõnad loovad selge pildi või ettekujutuse. Ühiskonnas on osalt välja kujunenud arusaam, et rõvedusi saab kasutada sotsiaalseks rõhumiseks ja teatud ühiskonnarühmade heakskiidu pälvimiseks. Seega kasutatakse ropendamist probleemidele tähelepanu juhtimiseks, vastandumiseks, võimu näitamiseks või sidemete loomiseks.[8]

Roppe sõnu kasutatakse, et väljendada selliseid emotsioone nagu viha, rõõm, kurbus või üllatus.[7]

Kasutus eesti keelekultuuris

muuda

Tänapäeval kasutatakse lisaks eestikeelsetele roppudele sõnadele ka võõrkeelseid, peamiselt ingliskeelseid vulgaarseid sõnu. Obstsöönseid sõnu on liigitatud eesti keeles slängi alla.[4]

Eesti keeles leidub ropendamist enim kõnekäändudes. Asta Õimu 2020. aastal koostatud väljaande „Eesti kõnekäänud II” põhjal on üks kahest kõige enam esinevast sõnast eesti kõnekäändudes  p***e, mida leidub  274 kõnekäänu­tüübis. [9]

Uuringud Eestis

muuda

Eesti keeleteaduses tegid 2020. aastal ropendamise kohta uuringu Andra Rumm, Maarja-Liisa Pilvik, Liina Lindström ja Virve-Anneli Vihman. Uuringus sooviti teada saada, kuidas eesti keele kõnelejad suhtuvad ropendamisse ja kui palju nad enda arvates ropendavad. [10]

Uuringus leiti, et lisaks emakeelsetele roppustele kasutavad eesti keele kõnelejad inglis- ja venekeelseid sõnu. Kõik uuringus osalejad tõid välja, et eestikeelsed roppused tunduvad neile moraalselt jõulisemad. Ingliskeelsed ropud sõnad näivad emakeelsetest sõnadest pinnapealsemad, sest kõneleja ei pruugi teada sõnade tähendust või on sõnad meedias sagedase kasutusega ning tunduvad seetõttu tavapärasemad. Uuringus tuli üllatuslikult välja, et nn vanem põlvkond hindab venekeelsete roppuste tähendust tugevamaks kui eestikeelsete oma. [10]

Samuti selgus uuringust, et küsitletute arvates ropendavad Eesti noored liiga palju. Ka kuni 21-aastased uuringus osalejad tõid välja, et enda hinnangul nad ropendavad pidevalt või väga tihti.[10]

Kasutus teistes keelekultuurides

muuda

Ropendamist peetakse paljudes keelekultuurides slängiks. Obstsöönsete sõnade kasutamine sõltub rahvusest ja ühiskonnarühmast. Põhjamaades, kus inglise keele oskus on laialt levinud, kasutavad kõnelejad nii inglise keelest laenatud kui ka emakeelseid roppuseid. Näiteks kasutatakse rootsi, soome ja taani keeles laialdaselt selliseid ingliskeelseid roppe sõnu nagu  f**k, s**t jne.[11]

Viited

muuda
  1. "Otsing". sonaveeb.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. jaanuar 2024. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Profanity", Wikipedia (inglise), 25. detsember 2023, vaadatud 13. jaanuaril 2024
  3. "Grawlixes" in the lexicon of cartoonist Mort Walker
  4. 4,0 4,1 4,2 Kirisberg, K. (2017). Ropendamine Kaur Kenderi „Iseseisvuspäevas“. [Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool]. DSpace. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/e08a16d2-8e1f-4829-9255-c8579d5ad0e2/content
  5. "Otsing". sonaveeb.ee. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.[alaline kõdulink]
  6. Mohr, M (2013). Holy sh*t : a brief history of swearing (inglise). New York: Oxford University Press.
  7. 7,0 7,1 DeFrank, Melanie; Kahlbaugh, Patricia (19. veebruar 2018). "Language Choice Matters: When Profanity Affects How People Are Judged". Journal of Language and Social Psychology (inglise). 38 (1): 126–141. DOI:10.1177/0261927X18758143. ISSN 0261-927X.
  8. Janschewitz, Timothy Jay and Kristin (25. aprill 2012). "The Science of Swearing". APS Observer (Ameerika inglise). 25.
  9. Vainik, Ene (4. veebruar 2021). "Üks ropu suuga rahvas". Keel ja Kirjandus (eve). 2021 (1). ISSN 0131-1441.
  10. 10,0 10,1 10,2 Rumm, Andra; Pilvik, Maarja-Liisa; Lindström, Liina; Vihman, Virve-Anneli (2020). Kas noored ropendavad liiga palju? Horisont, 54 (6),  70−72.[1]
  11. Coats, Steven (2. jaanuar 2021). "'Bad language' in the Nordics: profanity and gender in a social media corpus". Acta Linguistica Hafniensia (inglise). 53 (1): 22–57. DOI:10.1080/03740463.2021.1871218. ISSN 0374-0463.
  NODES