Sõja seadused

"Sõja seadused" (hiina keeles Sūnzǐ Bīngfǎ, lihtsustatud hiina kirjas 孙子兵法, traditsioonilises hiina kirjas 孫子兵法) on Hiina esimene ja kõige tähtsam sõjandusalane kanooniline teos, mille autoriks peetakse arvatavasti 6. sajandil eKr Kevadete-sügiste ajajärgul elanud Sunzid. Rööpnimena on arvatava autori järgi teose kohta käibel ka "Sunzi".

Qianlongi poolt tellitud bambusliistakutele kirjutatud "Sõja seaduste" koopia

Qianlongi poolt tellitud bambusliistakutele kirjutatud "Sõja seaduste" koopia

Hiina vahetut ja elulist mõttelaadi pole huvitanud üldiste seaduste ja eritunnuste määratlemine. Juba nende hieroglüüfkirjastki nähtub, et nad on püüdnud piiritleda elu üheste kujude ühiseid vorme. Nende kaanonid pole mõeldud niisama lugemiseks vaid süvenemiseks ja päheõppimiseks. Kaanonit tähistav sõna jing viitab elu enese lõputu vormipaljususe ja loovuskülluse ühismustri kirjanduslikule kujundile (metafoor). See ei sisalda ideid ega loogilist mõistete süsteemi, kuna ei taanda elutäiust mõistusele omastele kalduvustele. See õpetab vahetut ja terviklikku tunnetust, et anda inimesele elu sündmustevoolus tõene suund. Ta ei kuuluta ja nimeta, vaid suunab ja viitab.

Koos Yi Jingi ning Laozi ja Kong Fuzi töödega iseloomustab Sunzi teos parimal viisil hiinaliku mõtte eripära.

Teose ajaloost

Esimene kaudne viide raamatule pärineb 3. sajandist eKr legistist õpetlaselt Han Fei-zilt, kes kirjutas: "Suni ja Wu raamatuid võib kohata igas majas, aga vägede olukord halveneb iga päevaga."

Sun Tzu järeltulija Sun Bin (...–316) kirjutas sama nime all oma teose "Sõja seadused" ("Sun Bin Bin fa"). Pärast peaaegu kahe tuhande aastast unustust leiti teose tekst aprillis 1972 Shandongi provintsist. Raamatute eristamiseks on Sun Tzu raamatu pealkiri vene keeles tõlgitud "Sõjakunstiks".

1772. aastal tõlkis jesuiit Jean Joseph Marie Amiot Sunzi prantsuse keelde. 1905. aastal tõlkis Briti ohvitser Everard Ferguson Calthrop selle ka inglise keelde. Eesti keelde tõlkis selle Märt Läänemets. Raamatu pealkiri on Läänes tavaliselt tõlgitud "Sõjakunstiks".

Raamatust on saanud tänapäeval inspiratsiooni sedavõrd erinevad liidrid nagu Mao Zedong, kindral Vo Nguyen Giap, parun Antoine-Henri Jomini ja kindral Douglas MacArthur.

"Sunzid" on tänapäeval kasutatud ka äri- ja juhtimisoskustega seotud strateegiate väljakujundamisel..

Jagunemine

"Sõja seadused" jaguneb 13 peatükiks (篇 piān):

1. Plaanid (始計 shǐjì)
2. Sõjategevus (作戰 zuòzhàn)
3. Strateegiline rünnak (謀攻 móugōng)
4. Kuju (軍形 jūnxíng)
5. Võitlusvõime (兵勢 bīngshì)
6. Tühjus ja täius (虛實 xū-shí)
7. Võitlus ülemvõimu pärast (軍爭 jūnzhēng)
8. Üheksa muutust (九變 jiǔbiàn)
9. Vägede liikumine (行軍 xíngjūn)
10. Maastiku kujud (地形 dìxíng)
11. Üheksa maa-ala (九地 jiǔdì)
12. Tulerünnak (火攻 huǒgōng)
13. Salakuulajate rakendamine (用間 yòngjiàn)

Vaata ka

Running Press'i miniatuurne väljaanne. 1994 Ralph D. Sawyer'i tõlge, 2003

• 36 salaplaani
• 7 sõjakaanoni raamatut
• Zhanguo

Kirjandus

• Sun Zi, Sun Bin. "Sõja seadused" (tõlkinud Märt Läänemets, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2001). ISBN 9985-811-07-0
• Sun Zi, Sun Bin. "Sõja seadused" (tõlkinud Märt Läänemets, parandatud ja täiendatud väljaanne, Tallinn: Postimehe Kirjastus 2024). ISBN 9789916736463

Välislingid

• The Art of War Chinese and English (tr. Lionel Giles) bilingual edition
• Сунь Цзы – искусство войны
• Sun Tzu, Dallas Galvin, Lionel Giles, The Art of War
• Thomas F. Cleary, The Japanese art of war: understanding the culture of strategy
• Karen McCreadie, 52 geniaalset mõtet Sun Tzu raamatust "Sõjakunst" ISBN 9789949126583