Silmusnelinurk

Silmusnelinurk on ruudukujuline kujund, mille nurkadel on ümarad või kandilised silmused^[1]^[2]. Võib olla kujundatud ruumilisena, moodustatud lõppematust paelast või nöörist. Sellele on omistatud maagilisi omadusi^[3] (apotropaion).

Eesti rahvakultuuris on silmusnelinurga kohta kasutatud nimetusi nagu nelinurk, nelikand, nelikant, aasruut, võlusõlm. Silmusnelinurka leiab arheoloogilises materjalis 9.–12. sajandist pärinevatel metallist rinnaehetel^[4], pronksspiraalkaunistustel^[5] ja tinulistel. Silmusnelinurk on pisuhänna tõrjeks esinenud viljasalvedel. Seda on tehtud ka muudele esemetele, näiteks viis silmusnelinurka kombineerituna koonlalaual. Samuti on seda laiemalt kasutatud kirstudel perekonnaõnne kaitsvas tähenduses^[3]. Rohkem kui puuesemetel on silmusnelinurka kasutatud tekstiilide kaunistustes: kinnastel^[6] ja kirisukkadel^[7], Setu vöödel, Lõuna-Eesti tikandites^[2], naastpõimes rahvavaipadel^[8].

Silmusnelinurka on peetud looduse ühtsuse tähiseks, maagiliseks hoiatuseks ja toetuseks, aga ka manala märgiks.

Pildid

Heraion Samosel, detail antiiksest ehitisest
5.-6. sajandi Bütsantsi põrandamosaiik Iisraelis
Lehed süüriakeelsest kloostrikäsikirjast Siinai mäelt 11. sajandist
Pildikivi Gotlandilt Fornsaleni muuseumis Visbys
Juustude tegemise vormid Soome Rahvusmuuseumis Helsingis
Soome viiepennine münt
1250.–1450. aastatesse dateeritud teokarbist ehe Ameerikast Tennesseest (Mississippi kultuur)
Hõbeesemeid Kumna aardest, dekooris on silmusnelinurki ja Saalomoni sõlmi

Sümboolikas

Silmusnelinurk on Kultuurimälestiste riikliku registri logol ja kultuurimälestiseks tunnistatud hoonetele jm objektidele paigaldatakse seda märki kandev ümmargune metalltahvel. Kultuuripärandilist vaatamisväärsust tähistab see märkidel ka Soomes, Rootsis, Taanis, Gröönimaal ja Norras.

Eesti kultuurimälestise tähis

Silmusnelinurgast oli kujundatud 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo "Mina jään" embleem^[9].

Silmusnelinurk on Kastre valla lipul ja vapil.

Vaata ka

Viited

↑ https://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=silmusnelinurk&F=M
↑ ^2,0 ^2,1 A. Ränk. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995
↑ ^3,0 ^3,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2019. Vaadatud 12. oktoobril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ I. Leimus. Läänemere kristlikud paganad. - Tuna 4, 2009
↑ R. Rammo, J. Ratas. Killud pikast traditsioonist. Spiraaltorud rõivastel. - Sirp, 20.02.2015
↑ http://kratitar.blogspot.com/2015/07/kindamaagia-kaitsemaagia.html
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2019. Vaadatud 12. oktoobril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ https://vaibad.erm.ee/et/tehnika
↑ https://2017.laulupidu.ee/xii-noorte-laulu-ja-tantsupeolisi-ehib-ehtne-peremark/

[1] ttps://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=silmusnelinurk&F=M

[a-rank-ees-2] 2,0 ^2,1 A. Ränk. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995

[arhiivikoo-3] 3,0 ^3,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2019. Vaadatud 12. oktoobril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[4] I. Leimus. Läänemere kristlikud paganad. - Tuna 4, 2009

[5] R. Rammo, J. Ratas. Killud pikast traditsioonist. Spiraaltorud rõivastel. - Sirp, 20.02.2015

[6] ttp://kratitar.blogspot.com/2015/07/kindamaagia-kaitsemaagia.html

[7] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2019. Vaadatud 12. oktoobril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[8] ttps://vaibad.erm.ee/et/tehnika

[9] ttps://2017.laulupidu.ee/xii-noorte-laulu-ja-tantsupeolisi-ehib-ehtne-peremark/

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]