Silvia Rannamaa
Silvia Rannamaa (kuni 1940 Sylvia Hypponen; siis S. Kulgevee 3. märts 1918 Tallinn – 19. aprill 2007 Tallinn) oli eesti kirjanik, kes sai tuntuks noortejutustustega "Kadri" (1959) ja "Kasuema" (1963).
Elulugu
muudaTa sündis Tallinnas soomlase ja eestlanna tütrena. Keskhariduse omandas ta Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis. Aastatel 1943–1944 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.
Silvia Rannamaa esimene abikaasa oli Nikolai Kulgevee ja kolmas abikaasa oli Harald Suislepp.
Looming
muudaTema silmapaistvaimad teosed on noorsoojutustused "Kadri" (1959) ja "Kasuema" (1963). Neid on tõlgitud vene, läti, leedu, slovaki, tšehhi, armeenia ja gruusia keelde. Jutustuse "Kasuema" ainetel valmis 1985. aastal mängufilm "Naerata ometi".
Hiljem on Silvia Rannamaa avaldanud lüürilise muinasjutukogu "Nösperi Nönni Natuke" (1977) ning lühijuttude kogumikud "Kui lapsed mõtlema hakkavad" (1971) ja "Väikese käpa jälg" (1985). Lisaks on ta kirjutanud ka näidendeid, novelle ja luuletusi; tuntuim luulekogu on 2005. aastal ilmunud "Sinule, ema!".
Tagasivaate oma elule ja ühiskonnale, kus ta elas, tegi Silvia Rannamaa kahes mälestusteraamatus: 1990. aastal ilmunud teoses "Maast madalast" ja 1998. aastal ilmunud raamatus "Ja vaimuvara ka".
Tunnustus
muudaVälislingid
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Silvia Rannamaa |