Metaanhape

Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH₂O₂) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Samuti on sipelghapet kõrvenõgeses. See on põhjus, miks kõrvenõges "kõrvetab".

Tootmine

Aastal 2009 toodeti maailmas 720 000 tonni metaanhapet. Kaubanduses esineb enamjaolt 85–99% lahuseid. 2010. aasta seisuga on metaanhappe hind olnud keskmiselt 650 €/tonn Lääne-Euroopas ja 1000 €/tonn USA-s.

Metanool ühineb süsinikmonooksiidiga tugeva aluse juuresolekul.

CH₃OH + CO → HCO₂CH₃

Tehases toimub järgmine reaktsioon kõrgendatud rõhu all ja vedelas faasis. Tavaliselt viiakse järgmine reaktsioon läbi temperatuuril 80 °C ja rõhul 40 atmosfääri.

HCO₂CH₃ + H₂O → HCO₂H + CH₃OH

Seejärel ühineb HCO₂CH₃ ammoniaagiga ning tulemus hüdrolüüsitakse väävelhappe keskkonnas.

HCO₂CH₃ + NH₃ → HC(O)NH₂ + CH₃OH

2 HC(O)NH₂ + 2H₂O + H₂SO₄ → 2HCO₂H + (NH₄)₂SO₄