Soome laenud eesti keeles
Soome laenud on eesti keelde soome keelest alates 19. sajandi lõpust tulnud laentüved[1].
Muudest laenudest erinevalt on valdav osa soome laene võetud kasutusele teadliku keeleuuenduse protsessi käigus. Mõned laenud on eesti kirjakeelde siiski tulnud ka murrete, peamiselt kirderannikumurde, ja 20. sajandi lõpus Tallinna kõnekeele kaudu. Keeleuuenduse käigus laenatud sõnad kuuluvad peamiselt abstraktsete mõistete valdkonda. Teadlikult kirjakeelde laenatud soome päritolu sõnad on näiteks aare, anastama, haihtuma, harras, julm, lakkama, masendama, raev, reibas, sangar, solvama, sünge, vaist, vihjama, mehu, retk, tehas. Murrete kaudu kirjakeelde jõudnud laen on näiteks kaadama, Tallinna kõnekeele kaudu näiteks romu.[2] Kokku on neid laene eesti keeles Huno Rätsepa järgi 87–96[1], hilisematel Eesti etümoloogiasõnaraamatu andmetel 196–210[2].
Vaata ka
muuda- indoiraani laenud eesti keeles
- germaani laenud eesti keeles
- alamsaksa laenud eesti keeles
- saksa laenud eesti keeles
- baltisaksa laenud eesti keeles
- vanarootsi laenud eesti keeles
- rootsi laenud eesti keeles
- slaavi laenud eesti keeles
- vanavene laenud eesti keeles
- vene laenud eesti keeles
- läti laenud eesti keeles
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=L_10 (vaadatud 21.03.2013)
- ↑ 2,0 2,1 Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.